"Otsustasime toetada EKRE kandidaati," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ERR-ile. "Arutasime erinevaid võimalusi ja meie otsus oli selline, et jälgime traditsioone. Kuna EKRE-l on opositsiooni kõige suurem fraktsioon ja reeglina see (riigikogu teise aseesimehe – toim.) koht peaks kuuluma kõige suuremale opositsioonijõule, siis sellise otsuse tegime," selgitas Laats.

Riigikogu EKRE fraktsioonis on 11, Isamaa fraktsiooni kaheksa ja Keskerakonnal kuus saadikut.

Teise argumendina tõi Laats välja, et Isamaa ei ole alati käitunud täielikult opositsiooniparteina, kuna toetas koalitsiooni näiteks lisaeelarve kinnitamisel.

Küsimusele, kui palju hääli Aller esmaspäeval peetaval hääletusel võiks saada, vastas Laats, et vähemalt 18 või rohkem häält. Allerit võiks lisaks EKRE-le ja Keskerakonnale toetada ka EKRE endine liige, praegu fraktsiooniväline Kalle Grünthal.

Aller ise ütles eelmisel nädalal, et kui ta saaks 21 häält nagu aprillis, kui olid korralised riigikogu juhatuse valimised, siis see oleks ideaalne. Tol korral andsid ka koalitsioonierakonnad mõned hääled ka Isamaa kandidaadile Jüri Ratasele, mistõttu too sai Alleri 21 hääle vastu 27 häält ning sellega riigikogu teise aseesimehe koha.

Seekord väidetavalt koalitsioonipoliitikud ilmselt ei sekku ning nende hääled kogunevad esimese aseesimehe kandidaadi Toomas Kivimäe taha.

Isamaa otsustas esmaspäeval, et esitab riigikogu aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe Urmas Reinsalu kandidatuuri.

Valimised toimuvad, kuna seni sel kohal töötanud Jüri Ratas valiti Euroopa Parlamendi liikmeks ja ta lahkub riigikogust.

Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev riigikogu juhatus korraldab riigikogu tööd. Juhatus valitakse riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid.