Reinsalu: on tähtis teha ühiskonna tunnetamise osas ära kodutöö

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa jaoks on pärast Alar Karise loobumist kujunenud uus olukord.

"Kindlasti me räägime laiemalt erinevate inimestega Eesti ühiskonnas. 30. juunil saavad kokku meie omavalitsusjuhid, kellega kindlasti arutame, ning lähiajal räägime ka erakonna eestseisuse liikmetega. Peame leidma viisi, kuidas kõige paremini vastata ühiskonnas kujunenud ootustele seoses nii tähtsa ülesandega nagu presidendivalimised," sõnas Reinsalu.

ERR küsis, kas uues olukorras on selge, et riigikogus presidenti ära ei valita, ning Isamaa panustab sellele, et valimised toimuksid valimiskogus.

"Ma lähtun sellest, et tuleb saavutada parim tulemus. Kui see on võimalik riigikogus, siis on see riigikogus. Kui aga tulemuse kvaliteedi huvides on vaja valimiskogu, tuleb ka selleks valmis olla. Lähtekohaks ei tohi olla madalaima ühisosa mehhaaniline otsimine. See ei vasta praegu ühiskonna vajadustele," vastas Reinsalu.

Reinsalu ei öelnud, et Isamaal oleks praegu välja pakkuda potentsiaalne oma presidendikandidaat. "Kõigepealt on väga tähtis teha ühiskonna tunnetamise osas ära kodutöö ning sellega me tegeleme praegu jõudsalt," ütles ta.

"Kindlasti ma suhtlen erinevate poliitiliste jõududega nende tunnetuse tajumiseks. Kas riigikogus on mingisugune kõigi erakondade nõupidamine? Ma arvan, et see oleks kindlasti asjakohane," lisas Reinsalu.

Kõlvart: koalitsioon otsib presidendiks järgmise valitsuse oponenti

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et koalitsioonierakonnad soovivad valida presidendiks kellegi, kellest saab järgmise valitsuse oponent.

"Juba kampaania alguses oli sõnum, et järgmine president peaks olema võimaliku konservatiivse valitsuse oponent. Tundub, et sama eesmärk on ka praegu aktuaalne. Minu arvates ei ole see õige, sest täna on ühiskonnas niigi palju vastasseisu. Järgmine president ei saa olla ühe või teise erakonna esindaja või maailmavaate kandja, vaid peab olema rahva ühendaja," rääkis Kõlvart.

Võimalikest potentsiaalsetest nimedest ei soovinud Kõlvart praegu rääkida, sest kuni jaanilaupäevani oli nende toetus Alar Karise taga. "Keskerakond ei ole tegelenud läbirääkimiste ega ka otsingutega. Loomulikult hakkame ka meie omavahel arutama, kes võiks olla järgmine president. Olen kindel, et loomulikult tegelevad praegu kõik erakonnad teema arutamisega nii erakonna sees kui ka otsitakse kontakte teiste erakondadega," ütles Kõlvart.

Pillak: presidendikandidaat ei peaks tulema Reformierakonna poolt

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles, et koalitsioon ei otsi opositsioonilist presidendikandidaati.

"Mina soovitan nii Mihhail Kõlvartil kui ka Urmas Reinsalul astuda välja sellisest poliitrobotlikkuse rollist. Ei otsi keegi vastandumist, vaid oluline on leida presidendikandidaat, kes on erakondadeülene ja kellel on riigikogus kõige suurem ühisosa. Ma kutsun ka Isamaad ja Keskerakonda selles protsessis osalema, mitte ise ennast kõrvale jätma," lausus Pillak.

Pillak rääkis, et kuna Reformierakond on peaministrierakond, siis presidendikandidaat ei peaks tulema Reformierakonna poolt. "Ma arvan, et selline esimene esitamine võiks tulla teiste erakondade poolt. Ei ole heaks tavaks, et ühel erakonnal on kõik tippametikohad riigis enda käes," lausus Pillak.

Pillak rääkis, et Reformierakonna fraktsioon koguneb presidendivalimisi arutama esmaspäeval. "Seal me arutame seda olukorda, mis pühade ajal tekkis," sõnas ta.

Tema sõnul oleks asjakohane kokku kutsuda ka riigikogu vanematekogu. "Kui riigikogus me soovime selle protsessiga tulemuslikult liikuda ja riigikogu juhatab riigikogu esimees, kes kutsub kokku olulistes küsimustes vanematekogu, siis ühel hetkel vanematekogu peaks kogunema küll, et omavahel jagada mõtteid ja ka kandidaate," rääkis Pillak.

Ühegi potentsiaalse inimesega, kellest võiks saada erakondadeülene presidendikandidaat Pillaku sõnul Reformierakond praegu rääkinud ei ole. "Loomulikult. Iga kord, kui me oma meeskonnas oleme presidendivalimisi arutanud, siis on erinevaid nimesid läbi käinud. Aga kõik need nimed on ka avalikkuse eest läbi käinud. Aga sellist, et tema nüüd võiks olla see meie poolt esitatav presidendikandidaat, sellist otsust meil ei ole," sõnas Pillak.

Läänemets ootab initsiatiivi koalitsioonilt

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et initsiatiiv presidendikandidaadi väljakäimisel peaks tulema nüüd valitsuskoalitsioonilt.

"Initsiatiiv erakonnad kokku võtta peaks tulema valitsusliidust, sest lõppkokkuvõttes on neil riigikogus kõige rohkem mandaate ja neil see vastutus lasub," ütles Läänemets.

Tema sõnul võiks esimehe kohtumine erakondade esindajate vahel toimuda juba järgmisel nädalal.

Samuti peaks Läänemetsa sõnul käima presidendikandidaadi avalikkusele välja võimalikult vara. "Nii meedial kui ka Eesti inimestel peab olema võimalus arutada ühe või teise kandidaadi üle. Väga hea oleks, kui mõni kandidaat juba juulikuu jooksul selguda võiks," lausus Läänemets.

Läänemetsa sõnul on koalitsiooni ja opositsiooni või liberaalsete erakondade ja konservatiivsete erakondade vastandumine nüüd kadunud. "See loogika on nüüd ära kukkunud. See võimaldab kõigil erakondadel maha istuda ja proovida presidendikandidaati ühiselt ka leida," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul on nüüd kasvanud tõenäosus president riigikogus ära valida. "President Karisel oleks kindlasti olnud suur toetus valijameestekogus, aga nüüd teised kandidaadid enam sellise tuntuse ja populaarsusega arvatavasti enam ei ole, mis suurendab seda loogikat, et riigikogus president ära valitakse," lausus ta.

EKRE riigikogus toimuvas arutelus ilmselt ei osale

EKRE aseesimees Siim Pohlak ütles, et kuna EKRE näeb presidendikandidaadina Mart Helmet, panustab erakond toetuse kogumisele valijameestekogus.

"Meil on oma kandidaat olemas ja meie ei plaanigi riigikogus kedagi üles seada. Meie ikka otsime laiapõhjalist üle välja toetust Mardile valimiskogus," ütles Pohlak.

Pohlak ütles, et EKRE fraktsiooni esindajatel ei ole põhjust riigikogu erakondadeülese presidendikandidaadi aruteludel kaasa lüüa. "See oleks mõnes mõttes näitemäng, kui meil on oma kandidaat olemas," sõnas Pohlak.

Eesti 200: kandidaatide nimekiri ei ole ammendunud

Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimehe Toomas Uibo sõnul rõhutab fraktsioon, et vastutus presidendi valimistel lasub kõikidel parlamendi fraktsioonidel ja liikmetel, sest põhiseadus kohustab eelkõige riigikogu presidenti ära valima.

"Seetõttu loodan, et kõik võtavad seda kohustust tõsiselt ega ürita hakata mängima omakasupüüdlikke poliitmänge. Tõsiseltvõetav kandidaat peab leidma võimalikult laiapindse toetuse, parteilastel on selleks aga vähe võimalusi ja seda peaksid kõik ka arvesse võtma," sõnas Uibo.

"Eesti 200 fraktsioon on küll arutanud erinevaid nimesid, mis on läbi käinud ka meediast, kuid ei ole otsustanud, millise kandidaadi taha võiks koonduda. Praeguses faasis ei saa ka eeldada, et kandidaatide nimekiri oleks kuidagi lõplik või ammendunud," lisas Uibo.

Hussar: kandidaadid leitakse juulikuu jooksul

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles, et riigikogu liikmetel ja ennekõike temal endal seisab ees töine juulikuu, et sõeluda välja võimalikud kandidaadid.

"Augustis tuleb vormistada need kandidaadid, kelle taha koguneb vähemalt 21 riigikogu liiget. Siis me juba siseneme presidendivalimiste protsessi. Ma usun, et Alar Karise otsus andis paljudele võimalikele kandidaatidele indu juurde ja tean, et väga paljud kaaluvad seda võimalust tõsiselt. Kandidaatide vähesuse üle me juulikuus kindlasti kurta ei saa," ütles Hussar.

"Ma usun, et juulikuu jooksul need võimalikud kandidaadid, kes riigikogu valimisvoorudeks üles seatakse, ka leitakse," lisas ta.

Hussari sõnul tuleb laiendatud riigikogu vanematekogu presidendikandidaate arutama ilmselt augustikuus. Samuti toimub siis ametlike presidendikandidaatide kuulamine fraktsioonides.

Presidendivalimiste esimene voor on 2. septembril.