Mihhail Kõlvart: Eestisse on jäänud ainult kaks opositsioonierakonda

Eesti poliitikas jääb järjest vähemaks põhimõttekindlust ja selle asemel tegeletakse selja taga poliitilise mängurlusega. Eestisse jäänud ainult kaks opositsioonierakonda, Keskerakond ja EKRE, kirjutab Mihhail Kõlvart.
Viimaste poliitiliste sündmuste valguses on ilmselge, et Eestisse on jäänud ainult kaks opositsioonierakonda, kuna Isamaa on järjest selgemalt toetamas koalitsiooni algatusi.
Isamaa esindajad on öelnud, et Euroopa Parlamendi valimised on valitsuse ja peaministri usaldushääletus. Tegelikult annavad valijad hinnangu ka Isamaa usaldusväärsusele, sest Tallinna linnas toetatakse Reformierakonda ja vastutasuks tuli koalitsioon neile oma häältega appi riigikogu juhatuse valimistel. Isamaa kandidaat osutus valituks tänu reformierakondlaste ja sotside häältele.
Keskerakond austas kokkuleppeid
Eesti poliitikas jääb järjest vähemaks põhimõttekindlust ja selle asemel tegeletakse selja taga poliitilise mängurlusega. Tallinna linna koalitsiooni lammutamist initsieerisid sotsid koos meie endiste erakonnakaaslastega. Keskerakonnal olnuks varem poliitilist matemaatikat silmas pidades korduvalt võimalusi partnerit vahetada või lausa ainuvõim haarata, kuid me austasime koalitsioonilepingut ja pidasime kokkulepetest kinni.
Tegelikult algas poliitilise reetmise protsess juba 2022. aasta kevadel, kui riigikogus andsime menetlusse Isamaa koostatud eelnõu lasterikaste perede toetuste tõstmiseks, mida initsieerisid mõned meie nüüdseks endised liikmed. Seepeale viskas Reformierakond Keskerakonna koalitsioonist välja ja võttis Isamaa asemele ning eelnõu eestvedajad liitusid mõni aeg hiljem just Isamaaga.
Keeruline on väita, et need protsessid ei ole omavahel seotud. Seega on Eestisse jäänud ainult kaks opositsioonierakonda, Keskerakond ja EKRE, ning meie endised erakonnakaaslased teenindavad nüüd Reformierakonna, Isamaa ja sotside huve.
Reformierakonna juhitaval valitsusel puudub päästeplaan, kuidas pidurdada rohkem kui kaks aastat kestnud majanduslangus ja valitsus ei ole leidnud lahendust jätkuvalt kõrgele inflatsioonile. Ainus lahendus, mille valitsus on suutnud välja pakkuda, on läbimõtlemata maksutõusud.
Keskerakonna fraktsiooni tellitud õiguslik analüüs juhtis selgelt tähelepanu, et plaanitav automaks on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Edastasime analüüsi peaminister Kaja Kallasele ja soovitasime eelnõu koheselt tagasi võtta.
Loomulikult ei võtnud Reformierakond meid kuulda, kuid Keskerakonna hoiatus sai reaalsuseks. Euroopa Komisjonilt tuli konkreetne tagasiside, et Eestis plaanitava automaksuga kavandatud registreerimistasu diskrimineerib teistest Euroopa riikidest ostetud autode omanikke. Tagatipuks on automaks sellisel kujul vastuolus ka Eesti põhiseadusega.
Magusamaks on lollus
Paraku näeme samasugust läbimõtlematut tegutsemist ka magusamaksu puhul. Magusamaks on lollus. Kui valitsus päriselt hooliks rahva tervisest, eriti noorte ja laste tervisest, siis tuleks teemat käsitleda oluliselt laiemalt ja sisulisemalt.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid teisipäeval menetlusse viis eelnõu, mis pakuvad alternatiivi kavandatavale suhkrumaksule ja loovad tervikliku lahenduste paketi aitamaks parandada noorte tervisekäitumist ning toovad välja ka realistlikud katteallikad.
Alustada võiks sellest, et riik toetaks kooliõpilaste lõunasööki rohkem kui ühe euroga, sest seda summat ei ole seitsme aasta jooksul tõstetud. Lisaks tuleks langetada kohalike puu- ja juurviljade käibemaksu, jätkata koolispordi toetamise programmiga ning taastada noorte huvitegevuse toetus varem kehtinud mahus.
Katteallikana näeme digimaksu kehtestamist, mis tooks riigieelarvesse hinnanguliselt seitse miljonit eurot, kuid see suureneks iga aastaga, sest prognoosi kohaselt näitab internetireklaami ja muude digitaalsete teenuste müük kasvu.
Toimetaja: Kaupo Meiel