Oluline esmaspäeval, 8. aprillil kell 22.12:

- Ukraina minister: täiendav õhutõrje säästab energeetikaobjekte;

- Allika väitel hävitasid Ukraina häkkerid Vene sõja- ja naftatööstuse andmekeskuse;

- Vene rünnakud on tabanud 80 protsenti Ukraina soojuselektrijaamadest;

- Venemaa tegi päeva jooksul juba teise rünnaku Ukraina linnadele;

- Maavägede juht kutsus ukrainlasi armeega liituma;

- Kiievi suunas tulistatud Tsirkoni rakett oli üsna uus;

- Kuberner: Zaporižžja oblastis hukkus Vene rünnakutes kolm inimest;

- Zõtomõri oblasti võimud hoiatavad Vene rünnaku järel õhureostuse eest;

- Ukraina lasi alla 24 Vene droonist 17, Odessas sai tabamuse logistikaobjekt;

- IAEA kinnitas Zaporižžja tuumajaama ründamist;

- Venemaa ründas droonidega Kiievi ja Odessa oblastit;

- The Washington Post: Trumpi rahuplaan Ukrainas tähendaks Krimmi ja Donbassi loovutamist;

- The Economist: Venemaa õpetab Siberis välja 120 000 sõdurit;

- Zelenski sõnul on Harkivis vaja õhutõrjesüsteeme Patriot.

Ukraina minister: täiendav õhutõrje säästab energeetikaobjekte

Täiendavad õhutõrjesüsteemid võimaldaksid Ukrainal tugevdada energiarajatiste kaitset, ütles esmaspäeval energeetikaminister Herman Haluštšenko.

"Energeetikarajatiste kõige usaldusväärsemat kaitset saavad pakkuda õhutõrjesüsteemid," ütles Haluštšenko, kes kohtus USA kongressi mõlema erakonna ja koja delegatsiooniga.

Teates märgitakse, et delegatsiooni kuulusid vabariiklasest senaator Joni Ernst, demokraatidest esindajatekoja liikmed Wiley Nickel, Tom Suozzi, Michael Quigley ning vabariiklastest seadusandjad Ashley Hinson ja Chuck Edwards, kes viibivad visiidil Ukrainas.

Minister märkis, et Venemaa on hoogustanud rünnakuid ja jätkab oma arsenali kasutamist Ukraina elektrita jätmiseks. Ta lisas, et pärast Vene vägede viimaseid rünnakuid on suurima hävingu saanud soojus- ja hüdroenergia tootmise rajatised ning põhivõrgu alajaamad.

Kongressi liikmed märkisid omalt poolt, et jätkavad Ukraina toetamist ning eelkõige pingutavad selle nimel, et kindlustada abi USA-sse naasmisel.

Allikas: Ukraina häkkerid hävitasid Vene sõja- ja naftatööstuse andmekeskuse

Ukraina häkkerid, kes võivad olla seotud Ukraina julgeolekuteenistuse küberekspertidega, hävitasid andmekeskuse, mida kasutasid Venemaa sõja-, nafta- ja gaasitööstuse ning telekommunikatsioonikompleksid, ütles olukorda tundev allikas Interfaxile.

"Rohkem kui 10 000 juriidilist isikut – Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtted, nafta- ja gaasi-, metallurgia-, kosmosekompleksid, aga ka telekommunikatsioonihiiglased – hoidsid oma andmeid pilveteenuses OwenCloud.ru," ütles agentuuriga vestelnu esmaspäeval.

Ta täpsustas, et jutt on muu hulgas ettevõtetest nagu Uurali tsiviillennundustehas, teadustootmisettevõte RUBIN (kuulub Roselektronikasse), Uurali eriseadmete tehas, Gazprom, Transgaz, LukOil, Rosneft, Norilski Nickel, Rostelecom, Telecom, Megafon.

Agentuuriga vestelnu märkis: "Tegemist oli Ukraina häkkerirühmituse BLACKJACK ja SBU küberosakonna ühisoperatsiooniga. Nad hävitasid üle 300 terabaidi andmeid. Need on 400 virtuaalset ja 42 füüsilist serverit, mis kätkesid sisedokumente, varukoopiaid ja muud programmid, mille kaudu kliendid ettevõtete tootmisprotsesse kaugjuhtivad."

Allikas lisas, et Venemaa pilveteenuse hävitamisega maksti kätte Ukraina Parkovõi andmekeskuse ründamise eest tänavu jaanuaris.

Maavägede juht kutsus ukrainlasi armeega liituma

Ukraina maavägede juht Oleksandr Pavljuk kutsus ukrainlasi liituma relvajõududega, rõhutades, et armeel on inimjõust puudus.

"Ükskõik kui palju abi meile antakse, kui palju relvi, on meil puudus inimest," ütles ta.

Ukraina valitsusel on kavas suurendada tänavu mobilisatsiooni, muutes selleks seadusandlust. Pavljuk ütles, et Ukraina värbamissüsteem ei ole täiuslik ja võimud töötavad selle nimel, et seda paremaks muuta.

Pavljuk lisas, et kutse saanutel ei tasu end lasta eksitada Venemaa vastupropagandast, mis väidab, et armeekutse saanud saadetakse kohe rindele.

"Kõik, kes saavad kutse, lähevad kõigepealt treeningkeskustesse. Baasõpe kestab kuu aega," lausus ta.

Vene rünnakud on tabanud 80 protsenti Ukraina soojuselektrijaamadest

Venemaa viimaste nädalate rünnakud on tabanud kuni 80 protsenti Ukraina soojus- ja 50 protsenti hüdroelektrijaamadest, ütles esmaspäeval Ukraina energeetikaminister Herman Haluštšenko. 

Moskva on korraldanud alates märtsi lõpust Ukraina elektrivõrgu vastu peaaegu igapäevaseid rünnakuid, mis on toonud Harkivis kaasa ulatuslikke elektrikatkestusi. 

"Rünnaku alla on langenud kuni 80 protsenti soojuselektrijaamadest, enam kui pooled hüdroelektrijaamad ja suur hulk alajaamu," ütles Haluštšenko Kiievis ajakirjanikele. "Tegemist on suurima rünnakuga Ukraina energiataristu vastu alates täiemahulise sõja puhkemisest." 

Enne Venemaa sissetungi oli Ukraina elektritootmine jagunenud üsna võrdselt söe-, maagaasi- ja tuumajaamade vahel, väikese protsendi elektrit andsid ka hüdroelektrijaamad. Ukraina suurima, Zaporižžja tuumajaama hõivasid venelased peaaegu sõja algul. 

Haluštšenko ütles, et viimaste nädalate rünnakute ulatus ja mõju on tunduvalt suuremad kui varasematel rünnakutel 2022.–2023. aasta talvel, kui  miljonid inimesed jäid külmal ajal kütte ja elektrita. 

"Näeme, et venelased on relvi modifitseerinud," ütles minister, kelle sõnul kasutab nüüd vaenlane Iraani-tüüpi droone, mis põhjustavad suuremat kahju.

Venemaa tegi päeva jooksul juba teise rünnaku Ukraina linnadele

Venemaa tegi esmaspäeva keskpäeva paiku teise rünnaku Ukraina linnadele, seekord oli tegemist raketirünnakuga.

Kokku töötas õhuhäire 12 oblastis, kell 12.47 teatas Ukraina õhuvägi raketiohu lõppemisest enamikus oblastites peale Harkivi, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti.

Ukraina rahvusringhäälingu Suspilne teatel kõlasid Odessa ja Zaporižžja linnas plahvatused.

Kiievi suunas tulistatud Tsirkoni rakett oli üsna uus

Eksperdid tuvastasid, et Kiievi pihta tulistatud hüperhelirakett Tsirkon on valmistatud Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse, ütles Ukraina relvajõudude õhujõudude avalike suhete talituse juht Illja Jevlaš.

"Venelastel on alles päris palju rakette. Luure peavalitsuse (HUR) andmetel on neid järel ligi tuhat. Ja vaenlane kasutab pidevalt uusi rakette. See tähendab, et varu on juba üsna ammendatud. Seda näeb isegi vaenlase hiljuti kasutatud rakettide analüüsist. Näiteks kui ta kasutas Tsirkoni, tegi Kiievi uurimiskeskus kindlaks, et rakett oli üsna uus ehk see rakett toodeti juba sõja käigus," rääkis ta telesaates.

Jevlaš lisas, et samas on selge, et vaenlane on raketivarusid kogunud juba teatud aja. Lisaks uurib vaenlane sel viisil Ukraina õhutõrjet ja katsetab oma rakette, lisas Jevlaš.

"Üks selliste löökide eesmärke on luure," märkis ta.

Varem teatas Defense Express allikatele viidates, et 25. märtsil ründas Venemaa Kiievit kahe oma uusima raketiga Tsirkon ZM22.

Väljaanne viitab, et tegemist on selle raketi teise avalikult teadaoleva kasutamisega pärast ebaõnnestunud katset rünnata Kiievit 7. veebruaril. Toona kukkus kahjustatud rakett tõenäoliselt Desnjanski rajoonis teele.

Enne seda teatasid Ukraina õhujõud, et 25. märtsil kella 10.30 paiku ründas vaenlane Kiievit kahe ajutiselt okupeeritud Krimmist tulistatud ballistilise raketiga. Mõlemad hävitati.

Kuberner: Zaporižžja oblastis hukkus Vene rünnakutes kolm inimest

Ukraina Zaporižžja oblastis hukkus esmaspäeval Venemaa rünnakutes kolm inimest, teatas oblasti kuberner Ivan Federov.

"Zaporižžja oblasti Polohivski rajoonis sai Venemaa rünnakutes surma kolm ja haavata kolm inimest," kirjutas kuberner sotsiaalmeedias. 

Päev varem sai Venemaa rünnakus Huljaipole linnale surma kolm inimest. 

Kuberner ütles esmaspäeval, et Vene väed ründasid viimase 24 tunni jooksul oblasti kaheksat asustatud punkti 357 korral. 

Osaliselt Zaporižžja oblastit okupeeriv Venemaa väitis pühapäeval, et Ukraina väed ründasid drooniga Venemaa kontrolli all olevat Zaporižžja tuumajaama. Ukraina eitas seda, süüdistades Moskvat valeinfo levitamises.

Zõtomõri oblasti võimud hoiatavad Vene rünnaku järel õhureostuse eest

Zõtomõri oblastis asuva Zvjaheli linnavolikogu palus inimestel jääda esmaspäeval siseruumidesse. Põhjuseks on Vene droonirünnaku järel tekkinud õhureostus.

"Venemaa ründas öösel kogukonnas taristuobjekti. Tsiviilelanike seas kannatanuid pole. Praegu on otsene õhureostuse oht, mistõttu on soovitatav jääda siseruumidesse ning sulgeda aknad," kirjutas linnavolikogu Telegramis.

Ukraina lasi alla 24 Vene droonist 17, Odessas sai tabamuse logistikaobjekt

Ukraina õhuvägi tulistas alla 17 Vene drooni Shahed-136 ja ühe raketi H-59. Kokku ründas Venemaa Ukrainat öösel vastu pühapäeva ühe raketi H-59 ja 24 drooniga Shahed.

Droonid tulistati alla Odessa, Mõkolajivi, Kirovohradi, Hmelnõtskõi ja Žõtomõri oblasti õhuruumis. Venemaa lasi droonid välja Kurski oblasti Krasnodari krais asuva Jeiski linna ja okupeeritud Krimmi territooriumilt.

Venemaa sihtis droonirünnakus Ukraina kriitilise tähtsusega taristut. Droonirünnaku tagajärjel on Odessa ja Mõkolajivi oblastis registreeritud kahjustusi.

Nii tabasid drooni rusud Odessa oblastis tanklat ning üks droon tabas nimetamata logistikaobjekti.

Mõkolajivi oblastis katkes 14 asulas elektrivarustus elektriliinile kukkunud drooni rusude tõttu. Vigastatuid oblastis ei ole.

IAEA kinnitas Zaporižžja tuumajaama ründamist

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi kinnitas pühapäeva õhtul, et Vene okupatsioonivägede kontrolli all olev Zaporižžja tuumajaam sattus droonirünnaku alla.

Konkreetselt tabas kolm drooni ühe reaktori kaitsekilpi, kirjutas IAEA peadirektor X-is (varem Twitter). Grossi sõnul on tegemist esimese taolise juhtumiga alates 2022. aasta novembrist.

Grossi lisas, et keegi ei tohiks saada sõjalist või poliitilist kasu tuumaobjektide ründamisest. Samuti kutsus ta otsuseid langetavaid väejuhte üles hoiduma igasuguste tegevuste eest, mis rikuvad tuumaobjektide kaitsmise põhimõtteid.

IAEA teatas samuti, et rünnaku tagajärjel on teada ühest ohvrist ning Zaporižžja tuumajaama kuuenda ploki kahjustustest. Kuigi toimunu ei seadnud ohtu tuumajaama julgeolekut, kirjutab agentuur, et sellised juhtumid võivad ohustada reaktori kaitsekilbi terviklikkust.

Vene okupatsiooniväed süüdistavad Zaporižžja tuumajaama ründamises Ukrainat, samas kui Ukraina luure peavalitsuse (HUR) sõnul pole Ukraina rünnakuga seotud ning tegemist võis olla Venemaa enda libaoperatsiooniga.

Venemaa ründas droonidega Kiievi ja Odessa oblastit

Öösel vastu esmaspäeva tegi Venemaa droonirünnaku Ukrainale. Rünnaku algusest teatas Ukraina õhuvägi kell 23.08 pühapäeval, kui märgati Vene droonide liikumist Lõuna-Ukrainas. Hiljem tuli teateid Vene droonide kohta ka Põhja-Ukraina oblastites.

Nii Odessa kui Kiievi oblastis oli kesköö paiku kuulda plahvatusi, kohalike võimude sõnul töötas õhutõrje.

Hiljem öösel laienes droonioht ka Lääne-Ukrainale: droonid liikusid Rivne ja Žõtomõri oblasti õhuruumis Hmelnõtskõi oblasti suunas.

Kell 3.43 teatas Ukraina õhuvägi droonirünnaku lõppemisest.

The Washington Post: Trumpi rahuplaan Ukrainas tähendaks Krimmi ja Donbassi loovutamist

USA endine president Donald Trump on väitnud, et suudaks tagasivalimise korral lõpetada sõja Ukrainas 24 tunniga ja väidetavalt näeb tema plaan ette Ukraina territooriumi osalist loovutamist Venemaale, rääkisid allikad The Washington Postile.

Ajaleht teatas sellest, viidates ekspresidendi siseringi allikatele. 

Täpsemalt kavatseks Trump rahu saavutamiseks survestada Ukraina juhtkonda loovutama okupeeritud Krimmi ja Donbassi alasid, ütlesid küsimust Trumpi või tema nõunikega arutanud isikud.

Trump olevat eraviisiliselt öelnud, et nii Venemaa kui ka Ukraina tahavad päästa oma nägu, nad otsivad vajalikud teed ise välja. Lisaks oleks Trumpi arvates osa ukrainlasi valmis ja nõus olema Venemaa osa.

Mõned Trumpi lähedased toetajad on püüdnud ekspresidenti veenda plaanist loobuma, sest territooriumi loovutamine Venemaale ja president Vladimir Putinile ainult tugevdaks diktaatori positsiooni ja õigustaks jõu kasutamist territooriumide ülevõtmisel.

Endisest Trumpi kriitikust Trumpi liitlaseks muutunud vabariiklasest senaator Lindsey Graham väitis, et on veetnud peaaegu kogu oma aja Trumpiga Ukrainast rääkides.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on mitmel korral öelnud, et Ukraina ei saa aktsepteerida mingisuguseid territoriaalseid loovutamisi.

Trumpi väidetav plaan tähendaks drastilist loobumist president Joe Bideni senisest poliitikast, mis on rõhutanud Vene agressiooni tagasilöömist ja Ukrainale sõjalise abi andmist.

Trumpiga seotud välispoliitika analüütikud on aga rõhutanud Hiinast tulenevatele ohtudele vastuseismist ja vajadust vähendada Venemaa suurenevat sõltuvust Hiina sõjalisest, tööstuslikust ja majanduslikust abist. Samuti on Trumpi nõunikud vastu NATO laienemisele.

Trumpi kampaaniameeskond keeldus Washington Postile teemat kommenteerimast.

"Kõik spekulatsioonid president Trumpi plaani kohta tulevad nimetutelt ja mitteinformeeritud allikatelt, kellel pole aimugi, mis toimub või mis juhtuma hakkab," teatas kampaania pressiesindaja Karoline Leavitt avalduses.

"President Trump on ainus, kes räägib tapmise peatamisest," märkis Leavitt.

Isegi kui Trumpil ei ole praegu kohta Valges Majas, siis jätkub tema mõju kongressi vabariiklastele, kes on sügavalt lõhestunud Ukraina toetamise küsimuses. Trumpi naasmine presidendiametisse aga kasvataks tema mõju kongressile märkimisväärselt.

Oma avalikes esinemistes ei ole Trump öelnud, kuidas ta plaanib sõda lõpetada või Putini ja Zelenskiga läbi rääkida.

"Ma kavatsen öelda kummalegi teatud asju, mida ma ei ütleks ülejäänud maailmale, ja seepärast ei saa ma teile praegu rohkem öelda," lausus Trump möödunud kuul intervjuus.

Trump on ka varem korduvalt kiidelnud, et suudab sõja ühe päevaga lõpetada. Ekspresident ei ole aga täpsustanud, kuidas seda ellu viia.

Kuulujutud Trumpi plaani kohta hakkasid levima juba eelmise aasta novembris parempoolse mõttekoja Heritage Foundation korraldatud kohtumise järel. Kohtumisel ütles endine Trumpi Valge Maja nõunik Michael Anton, et Trumpi rahuplaan hõlmaks Krimmi ja Donbassi loovutamist Venemaale, NATO laienemise piiramist ning Putini motiveerimist Hiinast sõltuvuse vähendamiseks.

Kui ajakirjanikud pöördusid märtsis Antoni poole kommentaari saamiseks, ütles ta, et ta pole Trumpiga viimase 18 kuu jooksul suhelnud. Samuti väitis ta, et ta ei tea midagi Trumpi Ukraina rahuplaanist.

Üritust korraldanud Heritage Foundationi töötaja James Carafano keeldust kommenteerimast kohtumist, sest tegemist oli eravestlusega.

The Economist: Venemaa õpetab Siberis välja 120 000 sõdurit

Venemaa õpetab Siberis välja lisadivisjone, mida võiks kasutada eelkõige Harkivi vallutamise katseks, kuid sellise operatsiooni väljavaated näivad kahtlased, kirjutas pühapäeval väljaanne The Economist viitega Ukraina luureallikale.

"Venemaa treenib praegu Ida-Siberis kuut diviisi ehk umbes 120 000 sõjaväelast. 3. aprillil ütles president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa mobiliseerib juunis veel 300 000. Harkiv on üks mitmest võimalikust tulevase rünnaku suunast," seisis väljaandes, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Märgitakse, et rünnak Harkivile ei tundu kuigi tõenäoline, kuid Venemaa propaganda arutab sellist stsenaariumi aktiivselt. Seetõttu võib see olla lihtsalt Kremli infooperatsioon.

"Veelgi enam, venelased kukkusid esimesel katsel Harkivi vallutada suurejooneliselt läbi 2022. aastal, mil linna kaitse oli palju väiksem. Selline operatsioon eeldaks Ukraina kaitsest läbimurdmist ja linna piiramist, õhus üleoleku kehtestamist ja edasist võitlust linnas endas – selleks kõigeks venelastel võimet napib," kirjutas Economist.

"On suur tõenäosus, et neil see ei õnnestu," ütles Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk.

Harkivi ärimees Denõss Jaroslavski, kes nüüd juhib eriüksuse luureüksust, nõustus selle arvamusega: "Nad ei saa Harkivit vallutada, kuid selle hävitamine on võimalik. Räägime ilmselt millestki Aleppo sarnasest."

Zelenski sõnul on Harkivis vaja õhutõrjesüsteeme Patriot

Ukraina võimud otsivad võimalust pakkuda Harkivile paremat kaitset pidevate Venemaa rünnakute eest, rääkis pühapäeval president Volodõmõr Zelenski oma õhtuses videopöördumises.

President märkis, et olukord linnas on väga karm ja seal käib pidev Vene terror nüüd juba iga päev.

"Nüüd on pommidega käimas juba igapäevane terror," tõdes riigipea.

Zelenski kutsus sellega seoses lääne partnereid tõhustama Ukraina õhutõrjesüsteeme.

"Otsime võimalusi anda Harkivile rohkem taevakaitset. See on ülesanne nii sõjaväelastele ja ka kõikidele Ukraina diplomaatidele. Kõigile, kes vastutavad rahvusvahelise suhtluse eest, kes peavad iga päev partneritega dialoogis olema," seletas riigipea.

Zelenski märkis, et õhutõrjesüsteemide nappus Ukrainas on ilmne kõigile rahvusvahelistele partneritele.

"Maailm peab lõpuks kuulma seda valu, mida Vene terroristid tekitavad Harkivile, Kupjanskile ja teistele Donetski oblasti linnadele. Zaporižžjale, Sumõ oblastile ja paljudele teistele Ukraina kogukondadele. Maailmas on õhutõrjesüsteeme, mis võivad aidata. Nende süsteemide Ukrainale andmiseks on vaja vaid poliitilist tahet," rõhutas Zelenski.

"Patrioti raketid peaks praegu jõudma just Ukrainasse, et hiljem ei peaks neid kasutama kogu NATO idatiival," hoiatas president.

Samas tänas Zelenski kõiki riike, kes on juba aidanud.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 448 400 (võrdlus eelmise päevaga +890);

- tankid 7087 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 13 575 (+24);

- suurtükisüsteemid 11 356 (+40);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1039 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 751 (+2);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8996 (+40);

- tiibraketid 2065 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 110 (+39);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1867 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.