Otsus, et kaitsevägi saab ratastel liikursuurtükid, on juba tehtud, ütles ERR-ile riigi kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooria juht Ramil Lipp. Võrreldes lintidel liikursuurtükkidega K9 Kõu on ratastel suurtükid kiiremad, kuid vähem soomustatud. Ratastel kahuritega peaks olema lihtsam kiiresti tulistada ning enne vaenlase vastutuld minema kihutada, selgitas Lipp. Suurim eelis on aga see, et teedel sõites on sisuliselt tegemist veoautoga. 

"Kui me nüüd mõtleme selliselt, et seda suurtükki on vaja liigutada, toome näite, Valgast Pärnusse Eesti mõistes, siis lintidel suurtükkide liigutamine – sa ilmselgelt ei sõida selle sama suurtükiga mööda asfalti. See on vaja tõenäoliselt haagise peale panna ja teistmoodi transportida. Samas, kui sul on ratastel suurtükk, siis sa võid sellega sõita, kuhu tahad," rääkis Lipp.

Nii saaks kaitsevägi kiiresti liigutada ratastel kahureid täpselt sinna, kuhu vaja. Nüüd peab kaitseinvesteeringute keskus vaid välja selgitama, millised suurtükke oleks kõige mõistlikum osta. Selleks on keskus uurinud, milliseid üldse maailmas saada on. Kõige tuntumad on ehk Prantsuse Caesar, Iisraeli ATMOS, Rootsi Archer või Slovakkia Zuzana, kuid võimalusi on veel.

"Ka India toodab, väga huvitav süsteem tundub olevat. Türklased toodavad – lausa kaks erinevat süsteemi on peaaegu valmis tootmiseks. Esimesed tooted, valmis masinad on olemas," ütles Lipp.

Üldiselt on kõik need kahurid üksteisega võrreldavad, tõdes Lipp. Hinnaklass on suurusjärgu mõttes sarnane.

"Need süsteemid maksavad ikka mõned miljonid. Kui on miljon hinnavahe, siis suurusjärk võib olla sama, aga miljon on päris suur raha."

Pakutav tarneaeg on paljudel ettevõtetel üsna kiire. "On lubatud tarneaegu alates aastast kuni viie aastani," sõnas Lipp.

Võimetelt on uuritud suurtükid ka võrreldavad, kuid siiski erinevate eeliste ja miinustega. Kasvõi selle tõttu, mitu ratast sõidukil on.

"Kas on sõiduk 6x6 peal või 8x8 peal. Üks on natuke raskem süsteem, jällegi see 6x6 võib olla kergem ja tänu sellele [kiirem ning paindlikum]."

Ratastel liikursuurtükkide hange on juba ettevalmistamisel, ütles Lipp, ehk hanke võiks välja kuulutada poole aasta või aasta jooksul. Praegu ei ole veel täpselt selge, mille põhjal erinevaid suurtükke hindama hakatakse, kuid tarneaeg on suure tõenäosusega oluline, ütles Lipp.

"Kindlasti me kontrollime need lubadused ka üle, mis on turu-uuringus antud. Üks on tarnekiirus, aga teine on ka tarnekindlus. Paberi peal lubada võib ju erinevaid asju, aga lõpuks tuleb need asjad ka lubatud tähtajal tarnida."

Üldiselt näitab turu-uuring siiski, et Eestile on võimalik üsna kiiresti ratastel liikursuurtükke leida.

Taanis põhjustas sarnane hange poliitilise skandaali ning ministrivahetuse

Mullu jaanuaris teatas Taani, et kõik 19 Prantsusmaalt tellitud Caesar suurtükki saadetakse Ukrainasse enne, kui need Taani jõuavad. Taanlased otsisid kiiresti asenduseks Iisraeli suurtükid ATMOS.

Taani uudisteportaal Atinget kirjutas mullu veebruaris, et see otsus tehti kiirustades. Paar päev pärast otsust suurtükid Ukrainasse saata külastasid Taani ametnikud Iisraeli relvatootjat Elbit Systems ning sama nädala jooksul sõlmiti uute Iisraeli suurtükkide hankeks leping. Taani parlamendi liikmed kritiseerivad, et otsuse tegemise ajal olid nad Eestis paiknevatel Taani sõduritel külas ning otsus tehti üle nende peade.

Intriigi lisab ka tõsiasi, et toonane Taani kaitseminister Jakob Ellemann-Jensen võis leppe ajakriitilisuse kohta parlamendi rahanduskomisjonile valetada, öeldes, et Iisraeli tootja ootab taanlaste kinnitust jaanuari lõpuks. Selleni oli siis aega kuus päeva. Tegelikult olid iisraellased nõus ootama juuni alguseni. Prantsuse suurtükkide tootjalt Nexter ei küsitud ka uut pakkumist.

Kiire otsuse taga võis olla ka tõsiasi, et juba 2015. aastal pakkus Iisraeli Elbit Systems oma suurtükki ATMOS taanlastele. Pärast seda, kui Iisraeli ettevõte oli hanke võitnud, otsustas Taani valitsus ikkagi, et suurtükke ei peaks Iisraelist ostma. Taanis on Iisraeli relvade ostmine vastuoluline teema, sest neid relvi kasutab Iisrael ka Gazas ja Läänekaldal, kirjutas Taani uudisteportaal.

Elbit Systems pöördus seetõttu 2017. aastal Taani vastu kohtusse. 2023. aasta jaanuaris sõitsid Taani ametnikud Iisraeli lootuses vana kohtutüli lõpuks lahendada. Koju toodi ka uute suurtükkide pakkumine. Päev pärast hanke eest vastutava ametniku soovitust osta Iisraeli kahurid lõpetas ka Iisraeli ettevõte kohtuvaidluse, kirjutas Atinget mullu augustis. Kuigi Taani valitsus eitab, et suurtükkide hanke ja kohtuvaidluse lõppemise vahel on seos, viitas Atinget, et mõlema asjus pidas läbirääkimisi sama ametnik.

Praeguseks on olukord päädinud sellega, et kaitseministri koha võttis üle Troels Lund Poulsen ning Jakob Ellemann-Jensen teatas mullu oktoobris, et lahkub üldse Taani poliitikast. Taani kaitsehangete eest vastutava ameti juht, kes iisraellastega kohtuvaidluse ning uute kahurite hanget kokku leppis, on ka ametit vahetanud. Kuigi Taani valitsus ütleb, et Taani sõjavägi saab õiged kahurid, ei ole need aasta hiljem ikka kohale jõudnud. Taani kaitseministeerium teatas aprilli algul, et Iisraeli suurtükid ei jõua kohale enne 2026. aastat.

Taani otsuse on seetõttu vaidlustanud ning seda kritiseerinud Prantsuse suurtükkide tootja Nexter. Taani valitsus on lubanud hankemenetluse erapooletut uurimist. Seni on asi segane.

Vahepeal on aga Hamasi rünnaku tõttu Iisraelis puhkenud sõda. Selge ei ole, kas see mõjutab ka suurtükkide tarnet Taani. Prantsuse suurtükke Caesar toodetakse praegu kuus tükki kuus ning hiljuti lubas Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu, et tootmist suurendatakse lähiajal 12 kahurile kuus.

Nextar ütles ka uudisteportaalile Defense News, et Caesarid on Ukrainas olnud üliedukad. Kuigi täpseid andmeid relvatootja väite tõestamiseks ei jaganud, ütlevad prantslased, et vaid kümme protsenti umbes viiekümnest Ukrainasse saadetud kahurist on hävitatud. See on Nexteri väitel oluliselt parem tulemus kui 30 protsenti teist tüüpi suurtükkidest. Edu taga on tootja sõnul Caesari shoot-and-scoot võime ehk suutlikkus tulistada ja minema kihutada, nagu ka Lipp viitas. See võiks rääkida Prantsuse kahurite ostmise kasuks, kuid sama võime peaks olema ka kõigil teistel ratastel suurtükkidel.

Selle taustal võib olla oluline ka tõsiasi, et Iisrael ei ole seni lubanud relvade saatmist Ukrainale. Kõik praegu tootmises olevad Prantsuse Caesarid lähevad aga kas Ukrainale või Prantsusmaa sõjaväele endale, ütles tootja Nexter. See justkui viitaks, et Iisraeli kahureid ostes ei pea võistlema Ukraina vajadusega. Taani otsuse vaidlustamine siiski näitab, et Prantsuse tootaja loodab toota piisavalt suurtükke, et neid tarnida nii Ukrainale kui ka teistel soovijatele. Caesari tarneid ootavad ka Leedu, Belgia ja Tšehhi.

Taani üle kivide ja kändude tehtud suurtükihanke taustal on tõsiasi, et sisuliselt saatis Taani oma suurtükiväe 2014. aastal laiali. Selle taasloomine on alates 2019. aastast kulgenud vaevaliselt. Eestil Taanile sarnast hankeajalugu ei ole, ehk Eesti hange võiks paremini õnnestuda. Siiski iseloomustab Taani näide pingelist olukorda Euroopa kaitseturul, mis on tekkinud Venemaa sõja tõttu. Seda olulisem on ka see, mida Lipp rõhutas – tootjate paberil antud lubadusi tuleb põhjalikult kontrollida. Kuigi tarneaeg on oluline, võib kiirustamisel kaitsehangetega rappa minna.