Märtsi alguses salvestas Jõgeva kesklinna turvakaamera hetke, mis võtab arvatavasti isegi kalgimal televaatajal südame alt õõnsaks. 34-aastane ema liigub lapsega ülekäigurajale, kus neile sõidab otsa 79-aastane naine. Lapsevankrit lükanud naine kukub maha, vanker jääb auto ees lohisema kuniks see seisma jääb ja autojuht  minema sõidab.

Kui sellest õnnetusest pääsesid asjaosalised imekombel vaid marrastuste ja katkise vankriraamiga, siis loob see kurbi paralleele aasta tagasi mais Tartus juhtunud tragöödiaga.  Raadi ülekäigurajal autolt löögi saanud kaheksakuune laps suri vaid mõned päevad hiljem haiglas ning õnnetusse sattunud ema kannatab siiani raskete terviseprobleemide käes.

Selle õnnetuse pärast 84-aastasel mehel lube ära ei võetud, kuid paar kuud hiljem sattus eakas roolikeeraja ohtliku käitumisega taas politsei huviorbiiti, ta kõrvaldati liiklusest ja auto arestiti. Nende sündmuste järel kerkis ühiskonnas teravalt küsimus: kas ja mida saab teha juhtidega, kes enda tervisliku seisundi tõttu ei peaks roolis olema. Kõik asjaosalised ütlevad, et nende käed on seotud ja süsteem katki.

"Jah, saan öelda, et natukene katki ja natuke keeruline ja natukene politseil jääb erinevaid hoobasid selliste olukordade ärahoidmiseks või mõjutamiseks väheks," ütles Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juht Raul Annuka.

Perearst Elle-Mall Sadraki sõnul ei ole loodud süsteemi, mis annaks arstile, kes märkab, et inimene on liikluses ohtlik, õiguse juhiluba ära võtta.

Praegu on liikluses üle 108 000 juhi, kes on vanemad kui 65-aastased. Kusjuures 95-99 aasta vanuseid roolikeerajaid on 54. Eelmisel aastal põhjustasid eakad juhid 165 kannatanuga liiklusõnnetust.

"Impulss" koondas juuresolevasse videoloosse mõned näited.

Pikem videolugu on ka juhtumist, mis leidis aset päev enne suurt reedet. 11-aastane viienda klassi õpilane Hlib ootas toona Pärnus kortermaja ukse ees enda sõpra, kui ootamatult tagurdas talle autoga otsa 84-aastane samas majas elav mees.

Kuigi ekspertide sõnul ei paista eakad kuidagi liiklusõnnetuste rohkusega silma, juhtub neil tihti rohkem plekimõlkimisi või otsasõite.

Praegu on seadus selline, et inimene peab juhtimisõiguse jaoks arstilt saama ja uuendama tervisetõendi iga kümne aasta tagant. Vanematel kui 65-aastastel tuleb seda teha kord viie aasta jooksul. Milles seisneb aga nii politsei kui ka perearstide sõnul probleem on see, et tervisehäda ilmnemisel ei ole inimese nõusolekuta võimalik tervisetõendit ja seeläbi ka juhtimisõigust kehtetuks tunnistada või tagaselja ära võtta.