EIS-i loomine algas 2009. aastal. Toonane riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus korraldas hanke maksumusega 211 548 eurot, mille võitis Fujitsu Estonia.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Henry Kattago ei osanud toonaseid asjaolusid täpsemalt kommenteerida, kuna ei töötanud sellel ajal HTM-is ja lisaks oli kogu riigihangete raamistik tema sõnul teistsugune kui praegu.

"Täna kohaldatakse ikkagi selliseid asjakohaseid kriteeriumeid selliste arendushangete tegemisel ja eks seal on erinevad tingimused, mis seatakse arendustiimidele, süsteemile endale, arendusvõimele, ajaraamile ja nii edasi," tõdes ta.

Praegu enam EIS-i arendustöid väljast ei tellita. Kattago sõnul on süsteemi aastate jooksul oluliselt edasi arendatud, aga väga suures pildis on tegu sama süsteemiga, millele ta kunagi loodi. Eksamite infosüsteemi arendustiim paikneb haridusministeeriumi struktuuris tehnoloogia juhtimise osakonnas.

Selle kohta, miks ministeerium EIS-i arendusega ise tegeleb ega seda väljast telli, ütles Kattago, et HTM-i hallatavad infosüsteemid on alates 2021. aastast koondatud ministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonna haldusesse.

"Paraku on EIS viimane selline süsteem, mille arendust tehakse sisemiselt ja tegelikult meil on selles osas olnud ka plaan 2024. aastal ehk käesoleval aastal minna üle välisele arenduspartnerile," ütles ta. "Need otsused on tehtud juba eelmise aasta lõpus – selle aasta alguses."

Seega läheb EIS-i arendamine edaspidi majast välja. Seni on aga Kattago sõnul EIS-iga tegelenud viis inimest: arendaja, süsteemiadministraator, kaks kasutajatoe eksperti ja tootejuht.

"Põhivastutus iga sellise tehnoloogiatoote arendamise eest, käitlemise eest lasub tootejuhil," lisas asekantsler.

Seda, kui palju on riigil EIS-i peale läbi aegade kulunud, ei osanud ta täpselt öelda, kuid viimastel aastatel on suurusjärk olnud umbes 300 000 eurot aastas. Viimase viie aasta jooksul on see summa Kattago sõnul olnud üsna ühtlane.

Selleks, et tooted oleksid töökõlblikud, on Kattago sõnul välja töötatud protseduurinõuded ehk iga arendatavat või tellitavat IT-toodet tuleb testida, enne kui seda ellu rakendatakse.

"See on selline tavapraktika, tavaprotseduur olnud ja antud juhul on see mingitel põhjustel jäänud tegemata," tõdes Kattago, kelle sõnul on nüüd vaja täpselt aru saada, mis põhjusel see tegemata jäi, kuid esmapilgul võib öelda, et tõenäoliselt inimlikel põhjustel. "Kas inimene unustas või eksis millegagi, aga tegelikult protsessid on nii üles ehitatud, et kvaliteedikontroll toimub igal tootel enne seda, kui ta live'i läheb."

Ta tunnistas, et mis puudutab EIS-i avalikku vaadet ja laupäeval juhtunut, kui Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsed EIS-i tõrgete tõttu ebaõnnestusid, siis avalik vaade polnud optimeeritud sellises mahus testi tegemiseks. See pidanuks aga välja tulema eelneva testimise käigus.

Asekantsleri sõnul oleks saanud sisseastumiskatsete tegemisel kasutada koormustesti läbinud riiklike eksamite jaoks mõeldud EIS-i sisemist vaadet, kuid selle kasutamiseks oleks koolidel tulnud ministeeriumiga sõlmida kokkulepe.

Ühe riigigümnaasiumi esindaja sõnul polnud nad sellest võimalusest teadlikud, pealegi mullu avalikuks kasutamiseks mõeldud testlahendus toimis.

EIS loodi esialgu põhikooli riigieksamite tarbeks

Kui ajaloos tagasi vaadata, siis EIS-i algne eesmärk oli Kattago sõnul põhikooli riigieksamite läbiviimine, samuti õpetajatele igapäevase abivahendi pakkumine tunnikontrollide ja teiste testide läbiviimiseks.

"Suures pildis see eesmärk on jäänud samaks, aga hiljem on juurde tulnud sinna tasemeeksamid, kutseeksamid, sisseastumiseksamid ja nõnda edasi ehk nõudlikkus süsteemile on ajas kasvanud," nentis asekantsler.

Seda, kui palju aega kulub EIS-i tõrgete põhjuste täpsemaks väljaselgitamiseks, ei osanud ta öelda.

"Täna on selge see, et käivitatakse sõltumatu välist eksperti kaasav uurimismenetlus ja üritatakse või soovitakse välja selgitada kõik asjaolud, vaadata läbi kõik juhtimisahelad, otsustusprotsessid, et tuvastada, kuidas siis kõik need sündmused said võimalikuks. Kui põhjused on tuvastatud, siis saab ju minna tulevikku tugevamana tõenäoliselt edasi," lausus Kattago.

Ta rõhutas, et sisuliselt oli EIS-i tõrgete puhul tegu inimliku eksimusega.

Professor: EIS-i lähtekoodil pole üldpildina viga

Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet ütles, et EIS-i lähtekood, mis on avalik, jätab esmapilgul täiesti hea mulje.

"Ma ei ütleks, et see kood nägi kuidagi halb välja või iseäralikult hea. Ta nägi välja täitsa harilik, täitsa okei kood, üsna mõistuspärane üldpildina," ütles ta. "Kindlasti on mingeid asju, kus ta on võib-olla natuke keeruline, nagu ikka, inimesed kalduvad kergesti minema liiga keerulist teed, aga mitte lootusetult keeruline."

See, et süsteem ei tulnud tekkinud koormusega toime, ei olnud Tammeti sõnul üllatuslik.

"Üllatuslik on natuke see, et selline jama juhtus, et see süsteem, nii nagu ta praegu on, lasti tegelikult live-eksamite süsteemi kriitilisel hetkel, see on mulle üllatus, seda ei oleks tohtinud juhtuda," tõdes ta.

Juhtunul on Tammeti hinnangul kolm komponenti. Esimene neist on organisatsiooniline komponent.

"Haridusministeeriumi inimeste kommentaaridest, kes ilmselt olid kursis sellega, jäi mulle selline mulje, et see süsteem ei olnud algul üldse mõeldud selliseks massiliseks eksamite läbiviimiseks, et ta oli mõeldud palju väiksema koormuse jaoks, palju kitsama spetsiifilisema ülesande jaoks, ta ei olnud üldse tehtud selleks, milleks teda pärast hakati kasutama," rääkis ta.

Põhiprobleem oli tegemata jäetud testimine

Seega võis Tammeti sõnul juhtuda, et ministeeriumis lahendust otsivad inimesed vaatasid, et sellist laadi süsteem on juba olemas ja seega võiks seda kasutada. See iseenesest ei tähenda, et asjad peaksid rikki minema, kuid järgmine punkt on puhas koormustestimine.

"Kui ta pandi rolli, kus korraga hästi palju õpilasi hakkas oma eksameid sisestama ja kui sul ei õnnestu korra sisestada, siis sa püüad paaniliselt uuesti, sellega tõenäoliselt koormus laviinitaoliselt kasvas. See juhtub väga kergesti," lausus ta.

Tammet märkis, et seda, kui väljastpoolt eri masinatest tuleb praktiliselt samal ajal hästi palju päringuid, on päris raske süstemaatiliselt testida. Korralik testimine suure koormusega on keeruline protseduur ja see ongi tema hinnangul peamine tekkinud probleem, et see jäi tegemata.

Seega leiab Tammet, et süsteemi kasutamise otsuse teinud inimestel polnud fundamentaalset IT-kompetentsi ning seega polnud süü üldse arendajal.

Kolmandaks tõi ta välja, et selles süsteemis on kasutatud palju vahendeid, mis on arendajale mugavad, aga pole väga efektiivsed. Seega võib arvata, et see süsteem suudaks töötada harilikul arvutil, harilikul serveril, ilma et oleks tarvis suurt klastrit ja paljude masinate paralleelset käivitamist. Koormused pole suured, kuid süsteemi oleks vaja sellise koormuse joaks optimeerida, visates sealt välja ebaefektiivsed konstruktsioonid.

"See on üsna harilik asjade käik, et sul on süsteem, mis koosneb hulgast inimestest, kes omavahel seal suhtlevad ja seal tekivad apsud. Keegi eeldab, et keegi teine teab või süveneb, aga tema jällegi ei tea või ei süvene ja loodab, et keegi teine seda teeb. Kokkuvõttes ma arvan, et asi, mida me peaksime tegelikult rohkem mõistma, on see, et ametkondades on vaja rohkem IT-kompetentsi, seda on seal natuke puudu," tõdes Tammet.