Eksamite infosüsteemi (EIS) on Eestis arendatud 2009. aastast ning seda on teinud algusest saadik kaks inimest, kes praegu on haridusministeeriumi palgal.

"Esmane uurimine näitas, et tõenäoliselt on tegu inimliku eksimusega, mille tõttu jäi koormustest koolide poolt kasutatud avalikus vaates tegemata ja süsteem ei olnud seadistatud selle koormuse talumiseks," ütles haridusministeeriumi asekantsler Henry Kattago.

"Koormustestide tegemine on standardpraktika, tavaline protseduur, mida me teeme kõikidele IT-toodetele enne seda, kui need üldse lõppkasutaja palge ette lähevad," lausus Kattago.

Kui tehnoloogia arendamise eest vastutab haridusministeeriumis tehnoloogia juhtimise osakond, siis sisseastumiskatsete eest üldharidusosakond. Juba esmaspäeval tunnistas haridusministeerium, et oli probleeme info liikumisega.

"Olekski pidanud täpne info liikuma eksamite infosüsteemide arendajale ja läbi tootejuhi. Miks see ei liikunud või liikus, seda ei oska me täna öelda. Täiendav uurimine selgitab välja," rääkis Kattago.

IT-eksperdi Taavi Kotka sõnul on EIS-i süsteem nii väike, et selle tegemiseks piisabki piltlikult öeldes firmast "mees ja koer".

"Küsimus ei olegi selles, et kuidas tehti või kes tegi," ütles Kotka. "Kõik sellised olulised süsteemid tuleb esmalt ära testida nagu sillaehituses, et kui sild peab kandma mingit koormust, siis tehakse arvutused, et kas sild on võimeline kandma seda koormust. Siin samamoodi. Oli ju ette teada, kui palju katsetegijaid on ehk neid koormusteste läbi jooksutada ei ole väga keeruline. Siin ilmselgelt jäi puudu oskustest, teadmistest ja järelevalvest," rääkis ta.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul on selge, et probleem polnud ainult kahes inimeses, vaid ka juhtimistasandil.

"Praegu on meil sisejuurdlus, mis täna algas. Me peame välja selgitama, kuidas otsused liikusid või tegemata jäid, kuskohas. Tehnoloogilise rikke me tuvastasime – me teame, kus on see põhjus. Aga ilmselgelt jäi asi tegemata ka kuskil juhtimisahelas," ütles Kallas.

Asekantsleri sõnul saadi ministeeriumis juba mullu aru, et nii senisel moel ei ole võimalik eksamite infosüsteemi arendamist jätkata ja seda hakkab tegema suurem eraettevõtte meeskond.

"Ootused EIS-ile on ajas kasvanud ja kasvanud, see e-eksamitele üleminek samamoodi. Me ei saa teha kahe, ühe inimesega väga suurt ja olulist arendustööd ära," lausus Kattago.

Uue EIS-i tegijat ei ole veel välja valitud.

Asekantsleri sõnul oleks saanud sisseastumiskatsete tegemisel kasutada koormustesti läbinud riiklike eksamite jaoks mõeldud EIS-i sisemist vaadet, kuid selle kasutamiseks oleks koolidel tulnud ministeeriumiga sõlmida kokkulepe. Ühe riigigümnaasiumi esindaja sõnul polnud nad sellest võimalusest teadlikud, pealegi mullu avalikuks kasutamiseks mõeldud testlahendus toimis.