Ajal, kui Soomet vapustas koolitulistamine ja Eestit koolipeksmised, räägitakse taas palju laste vaimsest tervisest. Kõnede hulk Lasteabi infoliinile numbril 116 111 on 15 aastaga kolmekordistunud ehk aastas tuleb rohkem kui 15 000 kõnet laste, aga vahel ka nende vanemate abipalvetega. Viimasel ajal on ööpäevas mitu kõnet, kus laps räägib elu lõpetamise soovist.

Arusaadavalt on need jutud väga delikaatsed, kuid Margit Kilumets sai abiliini haldavalt sotsiaalkindlustusametilt loa, et "Pealtnägija" tohib neid kõnesid kuulata ning näitlejate abil tükikesi neist taasesitada.

Nõustaja: Tere! Lasteabi telefon kuuleb. Minu nimi on Kaja.

Tüdruk (nuttes, segaselt rääkides): Ma ei taha enam elada.

Nõustaja: Kus sa praegu oled?

Tüdruk: Olen kõrge maja katusel. Lasnamäel.

Nõustaja: Palun tule sealt ära. Mine tuppa tagasi.

Tüdruk: Ma ei taha enam elada.

Nõustaja: Mis sinuga juhtus?

Tüdruk (uuesti nutma hakates): Nad levitavad minust pilte.

Nõustaja: Mis pilte?

Tüdruk: Ma mõtlesin, et see poiss armastab mind. Ma saatsin talle endast pilte.

Ta jagas neid kõigiga.

Nõustaja: Kas sa, palun, tuleksid katuselt alla?

Tüdruk: Ei, ma ei saa enam tagasi minna kooli. Nad kõik teavad. Nad kõik nägid.

Nõustaja: Kus sa Lasnamäel oled?

Tüdruk: Punasel tänaval. 

Nõustaja: Kas sa tuleksid katuselt alla? Siis saame rahulikult rääkida.

Tüdruk: Ei, ma ei tea...

(järgnes vaikus ja tüdruk lõpetas kõne)

See oli nõustaja jaoks ärev hetk, sest peale umbmäärase aadressi polnud tal rohkem infot. Ta alarmeeris häirekeskust, aga õnneks helistas tütarlaps viieteistkümne minuti pärast tagasi ja ütles, et läks tuppa.

Kõik lood nii hästi ei lõpe.

Üle Euroopa töötav ööpäevaringne Lasteabi infoliin 116 111 tegutseb Eestis 15 aastat. Selle aja jooksul on ühendusevõttude arv rohkem kui kolmekordistunud. Kui eelmisel kümnendil jäi kõnede hulk aastas alla 5000, siis nüüd on see kolm korda suurem ja ulatus aastal 2023 ligi 17 000 pöördumiseni.

Arvu on kasvatanud ilmselt erinevad kriisid, nagu koroonakriis, samuti parem teavitus vaimse tervise küsimustes ja ka see, et viimased paar aastat saab infoliiniga ühendust võtta chat'is ehk veebivestluses.

Sotsiaalkindlustusameti hallatava abiliini juures töötab kaheksa eriettevalmistusega nõustajat. Kõik nad tunnistavad, et praktiliselt iga 12-tunnise vahetuse kestel tuleb ümber veenda mõnd enesetapumõtetega noort.

Nõustaja Anne ütles, et rääkis ühe vahetuse jooksul viie enesetapumõtetega noorega." Tähendab kolm oli kõne ja kaks oli chat'i. Kui ma tööpäeva lõpetasin, siis ma mõtlesin selle peale, et terve see tänane päev, et mul oli viis enesetapumõttega last," ütles Anne.

Nõustaja: Tere! Lasteabi telefon kuuleb. Minu nimi on Kaja.

(vaikus)

Nõustaja: Kas sa kuuled mind? Mis sulle muret teeb?

Poiss: Ma tahan ennast ära tappa.

Nõustaja: Miks sul selline mõte on?

Poiss: Tühjus.

Nõustaja: Kas sul sõpru on?

Poiss: Jah, on. Kaks tükki.

Nõustaja: Aga siis sa pole ju üksinda?

Poiss: Olen.

Nõustaja: Kas su vanemad teavad, et sa ennast nii tunned?

Poiss: Teavad küll. Ma käin kogu aeg psühhiaatrite pool ja mulle on välja kirjutatud antidepressandid. Kogu aeg mööda haiglaid. Vanemad teavad. Aga keegi ei saa otseselt aru.

Nõustaja: Kas sul on kuhjunud asjad?

Poiss: Jah, ma kogu aeg puudun. /…/ Mul on vesi siinsamas. Varvastel on külm.

Nõustaja: See koht, kus sa oled. Kas sa käid seal tihti?

Poiss: Siis kui need mõtted tulevad.

Nõustaja: Kas seal käib palju inimesi?

Poiss: Siin on suur järv.

(vaikus)

Nõustaja: Kas sulle tuli sinna keegi seltsi?

Poiss: Jah. Politsei.

Anne suudab nõustada viipekeeles, Jana tunneb ennast hästi eesti- ja venekeelsete noortega suheldes ja Piret on pereterapeudi koolitusega. Hoolimata rasketest ja kurbadest teemadest, millega nõustajad igapäevaselt tegelevad, on kõik kolm "Pealtnägijaga" suheldes väga energilised ning elurõõmsad.

Lasteabi infoliininõustaja töö eeldab sooja südant, aga ka raudseid närve ning võimet teha palju asju samaaegselt. Pingelise jutuajamise kõrvalt, kus on vaja lugeda teist poolt isegi selle järgi, kuidas ta näiteks vaikib, tuleb vajadusel salaja märku anda politseile või kiirabile.

Nõustaja: Tere! Lasteabi telefon kuuleb, minu nimi on Kaja.

Poiss: Tere! Ma leidsin teie numbri, et rääkida.

Nõustaja: Millest sa rääkida tahad? 

Poiss (kahtlevalt): Ma olen praegu üksinda kodus. Onu on ära.

Nõustaja: Kas sa siis eladki onuga?

Poiss: Enne elasin vanaisaga. Tema jäi haigeks. Onu ei taha, et ma siin olen. Kogu aeg karjub.

Nõustaja: Miks ta siis karjub?

Poiss: Ma tahan kõik teha, et ta ei karjuks. Ta karjub täiesti suvaliselt.

Nõustaja: Kui vana sa oled?

Poiss: 12.

Nõustaja: Kuidas onu karjub?

Poiss: Enne võtsin ma külmkapist süüa. Ma ei teadnud, et ei tohi. Ta karjus. Ma hakkasin nutma. Siis ta karjus, et ma nutan.

Nõustaja: Kas sa oma vanaisale oled rääkinud?

Poiss: Ei ole. Ta on haige. Ma ei taha temale raske olla. Ma tahan, et onu ei karjuks. Ma ei saa aru, mis ma valesti teen.

Suhted pereliikmetega, täpsemini normaalsete suhete puudumine, on nõustajate sõnul siiski kõige levinum põhjus, miks infoliinile helistatakse. Tihti on nõustajad reaalajas lähisuhtevägivalla tunnistajad. Kui on nädalavahetus või püha, ja tavalised lastekaitseametnikud ei jõua reageerida, on abiliini nõustajal õigus ka otsustada laps politsei abil perest ajutiselt eraldada.

Selliseid otsuseid tehti mullu 58, neist enamus Harjumaal. Ligi pooltel ehk 47 protsendil juhtudest järgneb kõnele hiljem kohaliku lastekaitsespetsialisti kontrollkäik.

Nõustaja Jana sõnul on nõustaja esimene ülesanne aru saada, kas laps on ohus. "Kui saad aru, et pead kohe reageerima, siis lepid lapsega kokku, et jah, me praegu anname seda infot üle häirekeskusele, häirekeskus tegeleb sellega ja politsei läheb kohale," rääkis nõustaja Jana.

Nõustaja: Tere…

Tüdruk: Tere! Mu isa närvitseb kodus.

Nõustaja: Kuidas ta siis närvitseb?

Tüdruk: Lükkab voodi ümber, karjub laste peale. Väike õde nutab, sest isa karjub.

Nõustaja: Kaua see kestab?

Tüdruk: Juba mitu päeva tuleb ta koju ja karjub meie peale. On tige. Ema pole hetkel kodus, isa jäi meiega.

Nõustaja: On sul seal praegu veel keegi?

Tüdruk: Jaa, väike õde ja väike vend. Isa tahtis 10-aastasele õele juhtmega just kallale minna. Seisis seal, elektrijuhe käes. Peitsime end vannituppa ära. Panin ukse lukku. Me lihtsalt niisama mängisime seal.

Nõustaja: Kas isa on praegu ukse taga?

Tüdruk: Praegu ei ole. Vaikne on. Aga me kardame.                                                                                                         

Nõustaja Jana rääkis, et nõustaja peab aru saama, kas laps on nõus jagama oma andmeid.

Nõustaja Piret ütles, et laste kõige suurem mure on see, et neil ei ole lähedast, kellega rääkida. "Puudu jääb sellest turvalisest täiskasvanust, kellega rääkida, kellega jagada, kellele toetuda, kes oleks päriselt olemas," ütles ta.

Nõustaja: Tere! Lasteabi telefon kuuleb. Minu nimi on Kaja.

Poiss: Isa peksis jälle ema. Ta on purjus ja vihane.

Nõustaja: Kas emal on kiirabi vaja? 

Poiss: Ta läks juba ära EMO-sse ja sealt politseisse.

Nõustaja: Kus sina  oled?

Poiss: Mina olen oma toas. Panin laua ukse ette. Isa läks magama elutuppa. Ootab, millal ma välja tulen.

Nõustaja: Kas sulle ema järgi ei tule?

Poiss: Ei, tema läheb vanaema juurde.

Nõustaja: Kas sina ei saa sinna minna?

Poiss: Vanaemal on emaga niigi raske. Isa mind üldiselt ei löö. Lihtsalt karjub. Ainult siis kui vahele lähen, lööb.

Nõustaja: Kas vanaema teab, et isa lööb?

Poiss: Teab, aga kõigil on muret palju.

Nõustaja: Äkki sa oled ikkagi valmis vanaema juurde minema.

Poiss: Ma ei taha. Ma tahan, et isa ei lööks ja karjuks.

Nõustaja: kas sa oled praegu ise terve?

(kõne katkeb)                                                                                                    

Nõustaja Anne ütles, et sageli juhtub, et nõustaja ei tea, mis saab pärast kõne katkemist. "Me kõik nõustajad, me ise omavahel kogu aeg hästi palju suhtleme, hoiame üksteist ja hoiame ka iseennast, et me suudaksime seda tööd teha ja ise ka siis ellu jääda," ütles ta.

Niisama palju kui lapsed valivad Lasteabi infoliini numbrit, valivad seda ka lapsevanemad, et lahendada noortega seotud muresid ja küsida spetsialistilt nõu. Nõustajad kinnitavad, et kõige lootusetum on telefoni teel lahendada hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimusi, mis tekitavad viha ja kurbust konflikti kõikides osapooltes.

Õnneks saab Lasteabi infoliinil ka nalja – vahel aitab sellest, kui nõustaja oskab viienda klassi matemaatikat või teab, kui palju tuleb juurviljasupi sisse panna lillkapsast.