Mitmed saadikud tunnistavad, et otsuse taga on kaitsejõudude soovimatus praegu demobiliseerimist lubada.

"Lahingud jätkuvad kogu rindejoone ulatuses. Praegu pole võimalik kaitseväge nõrgestada. Me ei saa teha praegu rutakaid otsuseid," ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Dmõtro Lazutkin tele-eetris.

Parlamendi kaitsekomisjoni liikme Irõna Frizi sõnul otsustatigi demobiliseerimise säte eelnõust eemaldada pärast kaitseväe ülema ja kaitseministeeriumi vastavat palvet.

Ukraina elanikkond on Venemaa omast mitu korda väiksem ning Venemaal on Ukraina enda ametnike sõnul rohkem sõdureid lahinguväljal. Lisaks on Venemaa käsutuses märksa rohkem laskemoona tänu tarnetele Põhja-Koreast ja lääne abi viibimisele Ukrainale. Kaitsevägi kardab, et demobiliseerimine nõrgestaks Ukraina lahinguvõimet.

Siiski kritiseerivad otsust paljud demobiliseerimist oodanud sõdurid ja nende lähedased.

"See on katastroof," ütles AFP-le 46-aastane suurtükiväelane Oleksandr, kelle sõnul oli paljudele motiveeriv teadmine, et nad saavad varsti demobiliseeritud. Paljud Ukraina mobiliseeritud on sõdinud üle kahe aasta järjest.

Frizi sõnul eemaldati eelnõust ka mõned rahalised toetused sõduritele. Rahvasaadik lisas, et valitsus alustab varsti "sõjalise personali rotatsioonimehhanismi" ülevaadet.

Sõdur ja poliitik Juri Gudõmenko pole seaduseelnõu uue versiooniga rahul. Tema sõnul puuduvad eelnõust korraga nii karistused mobilisatsioonist kõrvale hiilijatele kui ka "tõsine toetus" uutele mobiliseeritutele.

Gudõmenko sõnul võib uus mobilisatsioonikord päädida sellega, et kasvab omavoliliste lahkumiste arv teenistusest, sageneb arstlikelt komisjonidelt soodsate otsuste ostmine ning osa sõdureid ei naase puhkuselt väeossa.

Ukraina kaitseministeerium tunnistab, et sõdurite koorma leevendamine on vajalik.

"On selge, et inimesed, kes on sõdinud algusest peale ja kaitsnud riiki alates 2022. aastast, hakkavad väsima," ütles ministeeriumi pressiesindaja Luzutkin.