Eesti haridus- ja noortepoliitikat ellu viiv harno loodi 1. augustil 2020 nelja asutuse liitmisel. Nendeks olid SA Innove, Hariduse Infotehnoloogia SA, SA Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Neist Innove koordineeris varem üld- ja kutsehariduse valdkonda ning pakkus Rajaleidja võrgustiku kaudu õppenõustamist, Archimedese hallata olid rahvusvahelised haridus- ja teaduskoostööprogrammid, Eesti Noorsootöö Keskus suunas ja korraldas noorsootööd ning Hariduse Infotehnoloogia SA tegeles konkursside ja koolituste korraldamisega ja haldas IT- teenuseid.

Harno tegeleb muu hulgas nii riigieksamite, tasemetööde, keeleeksamite kui ka kodakondsuseksamite läbiviimisega ning asutuse pädevuses on ka eksamite infosüsteemi (EIS) sisuline pool.

11. aprilli seisuga töötab harnos 394 inimest.

Möödunud aasta oktoobris peadirektor Jaak Raie allkirjastatud palgajuhendi kohaselt on harno esmatasandi spetsialisti kuupalk keskmiselt 1200 eurot, kesktaseme spetsialistil 1655, peaspetsialistil 1975, esmatasandi juhil 2365, struktuuriüksuse juhil 3500 ja tippjuhil 5500 eurot.

Asutuse eelarve oli eelmisel aastal 75,9 miljonit eurot ja tänavu kasvas see 99,4 miljoni euroni. Sellest summast suurem osa ehk 81 miljonit eurot moodustab välisraha, riigieelarvest tuleb ligi 18 miljonit eurot.

Seejuures riigi panus harno tegevusse vähenes sellel aastal võrreldes eelmise aastaga üle kolme miljoni euro võrra, samas kui välisrahastuse osakaal suurenes tunduvalt, sest aasta varem oli see 55 miljonit eurot.

"Välisrahastuse kasv tuleneb Euroopa Liidu uue eelarveperioodi tegevustest, tänu millele on harno poolt vahendatav välisrahastus suurenenud. Selle toel saame toetada näiteks roheoskuste programmi, IT-akadeemia programmi ja inseneriakadeemiat," sõnas harno kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm.

Neist roheoskuste programm aastateks 2023-2026 on mõeldud selleks, et toetada ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist ja programmi eelarve on 15 miljonit eurot.

IT-akadeemia on riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) ettevõtete koostööprogramm, et valdkonda arendada ning inseneriakadeemia eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadustele tehnika, tootmise ja ehitamise valdkonnas. Aastatel 2023-2029 suunab Eesti riik inseneriakadeemiasse ja IT-akadeemiasse kokku 61,5 miljonit eurot tõukefondide raha.

Ligi 36 miljonit tänavusest välisrahastuse summast on Nõmme sõnul suunatud Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri tegevusteks, mille õpirändeprojektides saavad osaleda nii õppijad kui ka haridusvaldkonna töötajad.

2022. aasta aastaraamatu kohaselt olid 91 protsenti harno töötajatest naised ja nende keskmine vanus oli 44. Keskmine tööstaaž oli toona kuus aastat.