Euroopa on sõnastanud roheoskused kui majanduse vajadustele vastavad tulevikuoskused. Need hõlmavad näiteks ringmajanduse põhimõtete rakendamist, taastuvenergia kasutamist, keskkonnasõbralike toodete ja teenuste loomist. Just sel põhjusel on ka hariduspoliitika fookuses viimastel aastatel olnud roheoskused.

Roheoskused võimaldavad elada, töötada ja tegutseda kestlikul moel. Võime eeldada, et juba viie aasta pärast on keeruline olla ettevõtja, kui puudub arusaam kestlikust tootest või teenusest.

OSKA töö ja oskuste raport 2025 tõdeb, et selleks, et purustada Eesti arengu klaaslage on vaja meil palju paremini tunda rahvusvahelist ettevõtluskeskkonda. Maailma Majandusfoorumi värskest aruandest nähtub, et lähiaastatel on uute töökohtade peamiseks mõjuriks investeeringud roheettevõtlusesse ja rohetehnoloogiatesse nagu taastuvenergia, biotehnoloogia ning keskkonnahoidlikud transpordi- ja ehituslahendused.

Olulist rolli mängivad ka ettevõtete ühiskondliku vastutuse (ESG) põhimõtete järgimine, kliimamuutustega kohanemine ning rahvastikutrendid. Need makrotrendid näitavad, et järgmise viie aasta jooksul tuleb ette valmistada suures mahus inimesi vastavate kestlike teadmiste, oskuste ja hoiakutega. Vajadusele uute teadmiste ja tehnoloogiate järele rohepöörde elluviimisel on viidanud ka Eesti tööandjate keskliidu manifest (2022).

Eestis on käivitunud palju avalikkuse tähelepanu saanud Euroopa rahastatud roheoskuste õpetamise programm. Avalik-õiguslikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutsekoolid teevad järgmistel aastatel sisutihedat koostööd erialaorganisatsioonidega, samuti haridus- ja teadusministeeriumi ning haridus- ja noorteametiga, et välja töötada Eesti ettevõtjatele suunatud roheoskuste kursused. Kursuseid on kahte tüüpi: üldoskuste täiendamiseks ja uute erialaoskuste õppimiseks.

Üldoskustena käsitleme näiteks üldteadmisi kliimamuutusest, kestliku arengu põhimõtteid ning kriitilise mõtlemise printsiipe. Erialaoskused võivad olla metoodikad nagu näiteks toote või teenuse jalajälje hindamine ja säästlik ressursikasutus, või siis teadusinnovatsioonile suunatud teemade käsitlemine nagu näiteks energiasäästutehnoloogiate arendamine.

Me ei piirdu uute kursuste väljatöötamise ja õppekavade arendamisega, roheoskusi testitakse ka rahvusvaheliselt. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikoolil tihe koostööpartnerlus Põhjamaade tehnikaülikoolide võrgustikuga, kus arutame kestlikkuse ja roheoskuste õpetamise sisu, didaktika ja õppedisaini üle.

Roheoskuste programm on tänuväärne sellepoolest, et koostööd teevad kõrgemat haridust õpetavad õppejõud, õpetajad koos ettevõtjatega. Esiteks saavad kõik osapooled hea ülevaate, mida erinevatel haridustasemetel õpetatakse. Teiseks lepitakse kokku ja määratakse, millised oskused kutsestandardi järgi kuuluvad erinevatele haridustasemetele. Samuti aitab see kaasa haridussüsteemi korrastamisele, sest nende tegevuste abil saame vältida õpetamise dubleerimist.

Ülikoolid üle kogu Euroopa on viimasel kümnendil astunud samme selleks, et mõtestada olemasoleva teadustöö baasil oskusi ja teadmisi, mida on vaja väiksema keskkonnajalajälje saavutamiseks tuleviku majanduses.

Roheoskused – nii üld- kui ka erialaoskused – on rahvusvaheliste mõttekodade analüüsides mainitud kui olulised tulevikuoskused. Nii võimegi tõdeda, et roheoskused on tulnud, et jääda, nii nagu digioskused tulid üle 25 aasta tagasi, et jääda. Ja ehkki üldsus ei pruugi veel selgelt tajuda roheoskuste vajadust, peame meie tegutsema juba praegu, sest roheoskused on tuleviku töö vundament.