Soolevähki suremus on kopsuvähi järel teisel kohal. Eestis sureb sellesse umbes 460 inimest aastas, sest haigus kulgeb pikalt sümptomiteta. Suremust saaks oluliselt vähendada, kui inimesed usinamalt sõeluuringust osa võtaks, sest varases staadiumis avastatuna allub see ravile väga hästi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui kasvaja avastatakse esimeses staadiumis, siis viie aasta pärast nendest patsientidest on elus 95 protsenti. Kui aga näiteks neljandas staadiumis, siis see elulemus on vaevalt 10 protsenti. Ta areneb üsna aeglaselt. Sellised healoomulised muutused sooles võivad enne olla aastaid, kui sellest healoomulisest muutusest areneb soolevähk. Probleem on ainult selles, et need healoomulised muutused ei anna endast mitte mingisuguseid sümptoome," ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-ülemarst Indrek Seire.

Haiguse tuvastamiseks tuleb teha peitveretest väljaheitest. Analüüsikomplekti väljastab perearst. Üks, kelle elu sõeluuring päästis, on Peeter Kukk, keda vaevasid küll juba mõnda aega tugevad kõhuvalud ja kõhukinnisus, ent muud uuringud põhjust ei tuvastanud.

"Aastal 2018 minu perearst Tiina Talijärv helistas mulle ja küsis, et minuealised saavad minna sõeluuringusse," meenutas Kukk.

Analüüs osutuski positiivseks ja edasi tuli juba jätku-uuring ehk kolonoskoopia doktor Seire käe all.

"Ja siis oli selge. Kirurg pärast oma kabinetis selgitas, et teil on vähk. Käärsooles. Ja see on nii suur, et isegi kolonoskoopia ei saa edasi minna sealt. Ja pärast sain teada Indrek Seirelt, et see oli kolmas staadium," rääkis Kukk.

Pärast operatsiooni järgnes veel aasta keemiaravi. Nüüdseks on mees terveks tunnistatud. Ta julgustab kõiki kutsutuid uuringus osalema.

"Imelihtne on teha seda sõeluuringut, see on imelihtne. Igaühel ma soovitaks seda," ütles Kukk.

Soolevähki haigestub igal aastal üha rohkem ja üha nooremaid inimesi, sest tegemist on elustiilihaigusega.

Indrek Seire ütles, et soodustavateks faktoriteks on vähene liikuvus, ülekaal, suitsetamine, alkoholitarbimine ja kaasaegne rafineeritud toit. "Eestis igal aastal diagnoositakse umbes 1000 uut soolevähki ja esinemissagedus kasvab umbes üks protsent aastas," lausus Seire.

Eestis tehakse soolevähi sõeluuringuid alates 2016. aastast. Praegu kutsutakse sõeluuringule 60-68-aastaseid inimesi. Kutse saab igal aastal 80 000 inimest, ent uuringutele lähevad vaid umbes pooled. Ent aastaid on uuringuid lasknud teha vaid pooled kutsututest.

"Et me saaksime vähistatistikat paremaks, peetakse efektiivseks osalusprotsendiks ikkagi 70 protsenti. See tähendab, et me efektiivse sõeluuringuga suudaks igal aastal päästa umbes 150 inimese elu," ütles Seire.

Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna ütles, et möödunud aastal oli sõeluuringu osaluses märgata esimest korda positiivset trendi.

"Jämesoolevähi sõeluuringule kutsuti sel aastal 81 000 meest ja naist. Ja osales eelmine aasta 63 protsenti umbes, mis on juba üle aegade üks rekordtulemusi meil. Ja see tõusis tõesti viis protsenti ühe aastaga, kahe aastaga kümne protsendi võrra," rääkis Suurna.

Kui sõeluuringule kulub aastas miljon eurot, siis juba soolevähi raviks 15 miljonit aastas. Elusid aistaks päästa ka sõeluuringu vanuse langetamine, näiteks 50-ni, nagu meie naabritel Lätis-Leedus. Tervisekassa ütleb, et Eesti hakkab sinnapoole liikuma, ent ühe aastakäigu kaupa.

"See üks aastakäik on kuskil 15 000 kuni 16 000 inimest. Praegu need eriarstide vastuvõtud on 100 protsenti täis. Tervisekassa peab siis kliinikutega läbi rääkima, et kui palju nad saavad järgmisel aastal rohkem teha neid eriuuringuid või lisauuringuid," ütles Suurna veel.