Tallinna võimuliidu leppes on kirjas, et eesmärgiks seatakse lasteaia kohatasu vähendamine. Abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200) ütles, et koalitsiooniläbirääkimistel oli arutlusel kaks võimalust: kas üldse kaotada linnale kuuluvates lasteaedades kohatasu või hakata seda pigem vähendama.

Kui palju kohatasu vähendatakse, sõltub linnaeelarve läbirääkimistest, lisas ta.

"Sõltub suurest pildist, meil on seal ka teisi kalleid või kallimaid lubadusi, mis puudutavad näiteks lume lükkamist või haridustöötajate palgatasusid. Hakkame (eelarve)läbirääkimistel otsima balanssi ja sellest sõltub, mis mahus on võimalik vähendada lasteaiakohatasu," lausus Jašin.

Tänavu on lasteaia kohatasu Tallinna elanikele 71 eurot (ujulaga lasteaias 78 eurot), mittetallinlastele 100 eurot (ujulaga lasteaias 110 eurot) kuus.

Jašini sõnul läheks kohatasu täielik kaotamine linnale maksma 13 miljonit eurot. "Ehk see liigitub nii-öelda suure eelarvekuluga punktidesse," nentis ta.

Et arutelud puudutavad järgmise aasta linnaeelarvet, siis sel sügisel ei tasu lapsevanematel oodata, et kohatasu väheneks. "Ma ei kütaks neid ootusi nii kõrgele, et juba see sügis hakkab midagi muutuma," ütles Jašin.  

Võimuleppes on kirjas ka, et erakoole, -lasteaedu ja lastehoide hakatakse käsitlema Tallinna haridussüsteemi osana. Kas ja kui palju hakkab linn eraharidusasutuses käivatele lastele suuremat toetust maksma, pole Jašini sõnul veel paigas, vaid enne tuleb linna haridusametiga asjad läbi arutada.

"Seal kindlasti tulevad mõned rehkendused ja muudatused, aga praegu ma ei oska öelda, mis need täpselt on, me alles tutvume selle probleemiga," lausus ta.

Väiksema õpilaste arvuga gümnaasumiosi plaanitakse sulgeda

Koalitsioonilepingus on ka punkt, et kuivõrd Tallinnas on kolm riigigümnaasiumi ja neljandat plaanitakse Lasnamäele, siis vaadatakse üle, kus saaks linnale kuuluvates koolides gümnaasiumiosa sulgeda.

"Kui me räägime pikast plaanist, siis üks riigigümnaasium on Tallinnas veel tegemata. Ma ma mõtlen Lasnamäe riigigümnaasiumit ja kui need (riigi) koolimajad töötavad täisvõimsusel, siis väga paljud gümnasistid Tallinnas saavad õpiteed jätkata seal. See tähendab, et väiksemad gümnaasiumid, kus praegu võib-olla õpilaste arv nii suur ei ole, neid on vaja kinni panna selleks, et põhikooli kohti suurendada ja vähendada teatud õpetajate töökoormust," lausus Jašin.

Jašini sõnul on mõned koolid Tallinnas juba iseseisvalt võtnud eesmärgiks gümnaasiumiosa sulgeda, näiteks Pelgulinna gümnaasium.

"Mõned initsiatiivid tulevad koolijuhtide enda poolt, mõned tulevad koostöös haridusametiga. Aga meil on vaja lähima aasta jooksul koostada koolivõrgu kava, mis näitab demograafilisi trende, arvestab nende andmetega ja linna planeerimise aspektidega, mille järgi me saame teada, kuhu on vaja näiteks lasteaia- või põhikoolikohti juurde ja kus võiks vähendada gümnaasiumiastmeid," lausus ta.

Vene lütseumi sihtasutus pannakse kinni

Koalitsioonileppe järgi lõpetatakse sihtasutuse Tallinna vene lütseum tegevus. Jašini sõnul puudutabki see vaid linnale kuuluvat sihtasutust, kool jätkab tegevust ning läheb samamoodi teiste venekeelsete koolidega üle eestikeelsele õppele.

"Mõned kohad on seal (sihtasutuses) poliitiliselt ühe erakonna poolt täidetud ja selle sihtasutuse eesmärk on olnud edendada venekeelset haridust Tallinna linnas. Selles kontekstis, kus me lähme üle täielikult eestikeelsele haridusele, seda kohati ka poliitiliste eesmärkidega sihtasutust tarvis ei ole," lausus Jašin.

Jašin lisas, et kindlasti töötatakse koolile välja toetusmeetmete pakett, et seal suudetakse õigeks ajaks eestikeelsele õppele üle minna.