Tallinn suurendab eestikeelsele õppele minekuks lisaeelarvega õpetajate palgafondi
Koolide ja lasteaedade eestikeelsele õppele üleminekuks suurendab Tallinn õpetajate palgafondi lisaeelarvega. Koolijuhid ei usu, et seetõttu hakatakse õpetajaid koolidest üle meelitama, kuid on ebavõrdsuse küsimuses äraootaval seisukohal.
Pealinn loodab sügisest palgafondi tõstmise abil saada venekeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse appi eestikeelseid õpetajaid. Direktorite otsustada jääb raha kasutamine – kas tõsta nende õpetajate palka, kes õpetavad eesti keeles muukeelsetele lastele, palgata tugispetsialist või uus õpetaja.
Kuigi täpset eelarvet veel paigas ei ole, on lisakulu palgafondi mitu miljonit.
"See lisarahastus tuleb nende õpilaste põhjal ehk siis sõltub sellest, kui paljud õpilased on üle minemas selles haridusasutuses eestikeelsele õppele ja kui palju muukeelseid lapsi on, mitte ainult venekeelseid, vaid ka teisi," rääkis abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200).
"Näiteks keelekümbluse puhul on tegu 300 kuni 600 eurot aastas. Küsimus on, mis on praegu see võimekus ja see selgub maikuu teisel nädalal," ütles ta.
Lasnamäe gümnaasium on üks vene õppekeelega koolidest, mis on eestikeelseid õpetajaid värbamas. Kahe kandidaadiga oli vestlus neljapäeva hommikul. Direktor Oksana Jogansoni sõnul motiveerib lisaraha vaid alguses ning võib tekitada ebavõrdsust.
"Kui meil töötab kollektiivis palju õpetajaid, kellel on emakeel eesti keel, kuidas nemad siis ennast tunnevad. Olgu, et eestikeelne aineõpe, siis makstakse raha juurde, aga siis näiteks, kui õpetaja sooritas eksami, tal on nüüd C1 tase ja ainult temale makstakse seda lisa kas või 50 või 100 eurot, siis ma arvan, et see on selline väike ebavõrdsus. Nende eestikeelsete õpetajate suhtes ka," kommenteeris ta.
Kui Narva meelitatakse õpetajaid pooleteistkordse brutopalgaga, siis Tallinn sellist varianti ei näe.
"Siin, Tallinnas ei saa ikkagi nii suurt vahet tekitada, et ühe ja teise õpetaja palgavahe on näiteks 1000 eurot. See läheb küll sinnakanti, mis on ebamõistlik ja tekitab ebamõistlikku konkurentsi," sõnas Jašin.
Eesti õppekeelega Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam ei usu, et hakkab suur kaadrivoolavus.
"Ma seda ohtu väga ei näe. Kui mõned üksikud lähevad palga pärast, siis lähevad. Aga ma tean, et linnal on ka plaan /.../ toetada ka järjest neid koole, kus õppetöö on valdavalt eesti keeles ja motiveerida neid õpetajaid koolis tööd tegema," rääkis Sadam.
Pealinna eelarveläbirääkimised algavad 6. mail, õpetajate palgafondi mõeldud summa saab paika maikuu teisel nädalal.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"