Pühapäeval läks uuel võimuliidul (Reformierakond, Eesti 200, Isamaa ja SDE) vaja kolme vooru, et linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) lõpuks ametisse saada. Esimesel hääletusel oli 40 sedelist kaks kehtetut, teisel hääletusel üks. Linnapea ametisse valimiseks oli tarvis vähemalt 40 häält.

Kolmandas voorus sai võimuliit kokku 41 häält, lisaks kõigile koalitsioonisaadikutele andis oma poolthääle kolmandaks hääletuseks kohale tulnud Keskerakonna fraktsiooni liige Urmo Saareoja.

Kolmapäeval aga vaatasid Keskerakonna saadikud koos linnaametnikega hääletussedelid uuesti üle ning avastasid, et kolmanda vooru valimissedelitel ilmneb korrapära, mis viitab sellele, et sedelid on teadlikult märgistatud ning seega oleks rikutud hääletamise salajasuse nõuet.

Keskerakonna fraktsiooni liige, volikogu aseesimees Marek Jürgenson ütles ERR-ile, et hääletussedelil oli "poolt" kasti iga võimuliidu erakond saanud oma nurga (vasak üleval, vasak all, parem üleval, parem all) ehk iga fraktsiooni liige tegi oma risti või linnukese just sellele fraktsioonile antud nurka ning hääli kontrollides sai see tähelepanek kinnitust.

Tehniliselt võttes polnud sedelid rikutud, kuid Jürgensoni sõnul tõuseb küsimus, kas sellise käitumisega on tagatud hääletamise salajasus.

Esimese kahe vooru sedelitel sellist kummalist seaduspära ei täheldatud, kolmanda vooru eel aga võtsid võimuliidu osapooled pikema vaheaja ja eks siis selline viis sedelid tähistada ka kokku lepiti, lisas Jürgenson.

Kovalenko-Kõlvart: aus oleks korraldada uus hääletus

Samuti Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et aus oleks korraldada uus hääletus, aga enne oodatakse ära õiguskantsleri hinnang.

"Teine küsimus on see, kui inimesed olid sunnitud niimoodi ristid teatud nurkadesse panema, kas seal võidi avaldada survemeetodeid või mis põhjusel just niimoodi pidi hääletama," lausus ta

"Nüüd me näeme, et olid tõesti kindlad mustrid, kuidas keegi pidi kasti oma ristikese panema, see näitab, et on võimalus, et avaldatigi survet ja mõjutati inimesi," lisas Kovalenko-Kõlvart.

Jürgensoni sõnul kaalutakse lisaks õiguskantsleri poole pöördumisele koos advokaatidega, kas pöörduda ka kaitsepolitsei või prokuratuuri poole.

Pühapäeval hääletamiskomisjoni, kuhu kuulus viis liiget eri fraktsioonidest, tööd juhtinud Helve Särgava (Keskerakond) kirjeldas ERR-ile häälte andmise ja lugemise kulgu, kuid võimaliku märgistamise kohta ei osanud tema midagi öelda.

Linnapea valitakse salajasel hääletusel, mis tähendab, et iga saadik saab pabersedeli, kus peab märkima oma valiku "poolt" või "vastu" kasti.

Särgava sõnul oli esimeses voorus kaks kehtetut sedelit, ühel oli jäetud mõlemad kastid tühjaks, teisel oli linnuke tehtud mõlemasse kasti.

Jesse: jutuks korraks oli

Eesti 200 fraktsiooni esimees Joel Jesse ütles ERR-ile, et taoline nurkade jagamine korraks jutuks oli, kuid lõpuks tegi iga saadik oma otsuse, kuidas sedelil kasti märgistada.

"See ei vii ju kuidagi selleni, et saaks pärast tuvastada, kuidas keegi hääletas," lausus ta.

Jesse sõnul ei saa ta aru, kuidas saaks selle põhjal väita, et sellega oleks rikutud valimiskorda.

"Isegi kui sellist asja on arutatud, siis lõpuks igaüks paneb oma risti sinna, kuhu soovib ja see ei vii kuidagi selleni, et saaks öelda, et see isik hääletas nii," lausus ta.

Pere: me ei leppinud midagi kokku

Reformierakondlasest abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ütles, et taolist kokkulepet, et iga fraktsioon saab kastis oma nurga, ei olnud.

"Arutasime (fraktsioonide vahel) palju asju, aga me ei leppinud midagi sellist kokku," lausus ta.

"Volikogus toimunud hääletus oli aus ja vaba, mitte kedagi ei kontrollitud ei enne ega pärast ja salajasuse printsiip oli igati tagatud," lisas ta.

Pere sõnul peaks arusaamatuste vältimiseks olema kõik hääletused avalikud, ja kui nii pole võimalik, siis peaks salajased hääletused olema digitaalsed. "Paberiga näikse alati olema probleeme," märkis ta.

Kui peaks selguma, et linnapea valimiseks tuleb teha uus hääletus, siis selleks ollakse valmis, ütles Pere. "Meie koalitsioon peab," lisas ta.

Sild: mingit sundimist ei olnud

Sotsiaaldemokraadist linnavolikogu esimees Maris Sild ütles, et esiteks oli kummaline see, kuidas Jürgenson "ukse lahti lõi ja nõudis sedeleid näha".

"Tavaliselt selliseid protseduure tehakse kas kõigi fraktsioonide esindajate juuresolekul, kui on soovi sedeleid üle lugeda või midagi sellist. Ja ka (pühapäevasel) istungil vastavat protesti, kui oli protestide esitamise aeg, ju ei esitatud. Tallinna linnavolikogu põhimäärus ütleb, et kui on protest hääletuse kohta, siis need tuleb esitada kohe," lausus Sild.

Silla sõnul said Keskerakonna saadikud kolmapäeval sedelid üle vaadata ja veenduda, et kõik oli korrektne ning tema hinnangul ei järgne Keskerakonna tähelepanekutele midagi.

"Ma ei usu, sest selle ülevaatamisega said ka Keskerakonna saadikud veenduda, et oli antud 41 poolthäält, ristid olid tehtud kasti sisse, mitte väljapoole. Siin ei ole tegelikult ühtegi rikkumist ja kõik saadikud olid oma hääletuses vabad," lausus ta.

"Ma kinnitan, et meie fraktsioonis on kõigil saadikutel vaba tahe, kõik saavad ise otsustada, mingit sundimist ei olnud," lisas Sild.

Sedeleid hoitakse lukustatud toas vähemalt kuu aega

Tallinna linnavolikogu kantseleist öeldi ERR-ile, et hääletussedeleid hoitakse lukustatud kapis, mis asub lukustatud toas.

Seaduse järgi peab hääletussedeleid alles hoidma vähemalt kuu aega, Tallinna praktika aga on, et sedeleid hoitakse igaks juhuks alles alati veidi kauem, lisati kantseleist.