Pärast seda, kui Tallinna linnavolikogu valis Jevgeni Ossinovski 41 häälega linnapeaks, hakkasid keskerakondlased kahtlustama, et hääletus polnud päriselt salajane. Nimelt panid nad tähele, et kolmandas hääletusvoorus olid Ossinovski poolt antud hääled märgitud sedeli jah-kasti eri nurkadesse.

Selline märkimine andis teoreetilise võimaluse arvet pidada, millistest fraktsioonist hääled tulid. Mõned saadikud tunnistasid ka avalikult, et olid oma hääletussedelit pildistanud.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on taoline käitumine taunitav.

"Meedias on ilmunud fotod märgistatud hääletussedelitest, kus paistab olevat muster, mis näitab, millise fraktsiooni saadiku häälega on tegu. On näidatud ka seda, et fotografeeriti oma hääletussedeleid ja näidati oma valikut teistele," märkis Madise. "Selle info pinnalt tuleb tõesti korrata juba aastaid antud selgitusi, et valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõttega see kooskõlas ei ole."

Ülle Madise selgitas, et hääletaja peab saama oma otsuse vabalt teha. "Ei otse ega kaude ei tohi panna teda olukorda, kus ta peab hakkama seletama, kelle poolt ta hääletas või kus ta on survestatud valikut tegema," ütles õiguskantsler. "Nii et värvipliiatsite kasutamised, fotografeerimised, sedelite spetsiifilised märgistamised on kõik selle põhimõttega vastuolus."

Keskerakondlased kaaluvad halduskohtusse pöördumist

Madise sõnul analüüsib õiguskantsleri kantselei olukorda põhjalikumalt ja vastab ka täna hommikul Keskerakonnalt saadud küsimustele. Pärast vastuse saamist teeb erakond otsuse, kuidas edasi, ütles keskfraktsiooni aseesimees Marek Jürgenson. 

"Selle peale me otsustame, kas me lähme kohtusse," sõnas Jürgenson ning märkis, et kohtust saadav õigusselgus oleks oluline ka juhul, kui võimalikul lahendil otsest mõju pole. "Loomulikult kohus menetleb seda kuni järgmiste valimisteni omavalitsuste valimised."

"Me rääkisime ka oma advokaatidega ja meil ei ole põhjust pöörduda ei prokuratuuri ega mõnda muusse õiguskaitseorganisse," lisas Jürgenson. Asi on selles, et kuriteona käsitleb seadus valimissaladuse rikkumist ainult riigikogu, europarlamendi ja kohalike volikogude valimiste kontekstis.

Madise: saadikutel, kes hääletusel ei osalenud, on keeruline otsust vaidlustada

Halduskohtusse saab pöörduda 30 päeva jooksul pärast volikogu otsuse kinnitamist. Samas on oluline, kellel on kaebeõigus ehk kelle õigusi võidi läinud pühapäeval rikkuda.

"Kui oleks olnud vastaskandidaat, siis oleks ilmselt kohtusse pöördumine lihtsam. Kuna seda ei olnud, siis on see keerukam," rääkis Madise. "Ja juhul, kui peaks olema nõnda, nagu võis meediast lugeda, et hääletamisel opositsioon üldse ei osalenud, siis on ka keerukas nendel midagi vaidlustada."

Keskerakonda nõustav vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik usub, et teise kandidaadi puudumine kaebeõiguse küsimuses rolli ei mängi.

"Aga see, kas osaleti hääletamisel, võib teatud rolli mängida," tõdes Luik. "Võib esitada hüpoteetiliselt küsimuse, kas sellises olukorras sai nende inimeste subjektiivseid õigusi riivata, kui nad on valinud mittehääletamise."

Luige sõnul võib siiski argumenteerida, et kuna paljud keskerakondlased olid saalis kohal, oli mittehääletamine lihtsalt meetod, kuidas tolles olukorras käituda. "Seal on vaidluskohta, kuidas sellele küsimusele läheneda," ütles Luik.

Volikogu esimees: muster oli juhuslik

Juhul, kui kohus võimaliku kaebuse menetleda võtab, tõuseb tõenäoliselt küsimus, kuidas tõendada, et hääletuse salajasuse printsiipi rikuti.

Tallinna linnavolikogu esimees, sotsiaaldemokraat Maris Sild näiteks kinnitas, et hääletus oli vaba ja salajane. Keskerakondlaste täheldatud mustrit peab Sild juhuseks. Kõiki sedeleid ta enda sõnul näinud ei ole.

"Olen mõningaid üksikuid pilte näinud ajakirjanduses, aga ma pigem pean seda jah juhuseks," ütles Sild. "Ma ei oska ka öelda, mis toimus teiste fraktsioonide koosolekutel," lisas ta.

Olavi-Jüri Luik usub, et tõendamine ei tohiks raske olla. "Võttes meedias avaldatud jutu aluseks, siis see ei ole eluliselt usutav, et ristid langevad matemaatiliselt fraktsioonides olevate isikute arvuga kokku ja ainukene rist, mis pole ääres, on üksik rist, mille kohta võib eeldada, et selle pani üks keskerakondlane," sõnas Luik.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et valimissedelite pildistamist on tunnistanud mitu koalitsioonisaadikut.

Värvilised vildikad tagajärgi ei toonud

Omaette küsimus on, mis õiguslikud tagajärjed hääletuse salajasuse printsiibi rikkumisele järgneksid.

Olavi-Jüri Luik viitab viimase aja riigikohtu lahenditele, mille järgi peavad otsustuskogud oma sisevaidlused  ise ära lahendama. "Ja lisaks on meil olemas ka paarikümne aasta tagune riigikohtu lahend, mis puudutab Jüri Mõisa valimisel samasugust olukorda, kus samuti öeldi, et see on sisesuhte küsimus ja organ peaks ise suutma need küsimused lahendada," rääkis Luik.

Luige meenutatud hääletus toimus 1999. aastal. Jüri Mõisa toetanud fraktsioonides lepiti kokku, et Isamaa märgistab oma hääletussedeli punase, mõõdukad rohelise ja Rahva Usaldus sinise vildikaga.

Ehkki opositsiooni jäänud saadikud proovisid kohtusse pöörduda nii ühe- kui hulgakaupa, ei saatnud neid edu.

Ülle Madise ütles, et Keskerakonna kirjale vastates vaadatakse üle ka senine kohtupraktika. Ta juhtis tähelepanu, et Jüri Mõisa valimist puudutavast otsusest on möödunud üle kahekümne aasta.

"Eks tuleb siis need vanad seaduste versioonid ka üles otsida, sest kõiki neid sätteid on aja jooksul päris palju muudetud ja ka halduskohtu pädevust on muudetud," sõnas Madise.

Loe täismahus keskerakondlaste pöördumist õiguskantsleri poole: