Pühapäevase erakorralise Tallinna linnavolikogu istungi päevakorras oli linnapea valimine ja linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine. Lisaks oli päevakorras umbusalduse avaldamine linnavolikogu aseesimehele Marek Jürgensonile.

Ossinovski kogus kolmandal katsel 79 liikmega Tallinna volikogus 41 häält. Hääletamisel osales 41 volikogu liiget. 

Volikogu kiitis heaks linnavalitsuse suuruse, kuhu kuulub kaheksa abilinnapead ning kinnitas ametisse uued abilinnapead.

Linnaplaneerimise abilinnapeaks valiti sotsiaaldemokraat Madle Lippus ning spordi, kultuuri ja korrakaitse abilinnapeaks Kaarel Oja. Haridusvaldkonna abilinnapeaks sai Aleksei Jašin ja ettevõtluse abilinnapeaks Margot Roose (mõlemad Eesti 200).

Transpordivaldkonna abilinnapeaks valiti Kristjan Järvan ja sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks Karl Sander Kase Isamaast. Reformierakondlane Pärtel-Peeter Pere sai keskkonna ja kommunaalteemade abilinnapeaks ning tema erakonnakaaslane Viljar Jaamu linnavara abilinnapeaks.

Esimese hääletuse järel teatas hääletamiskomisjoni esimees Helve Särgava, et hääletussedeli sai 40 linnavolikogu liiget ja valimiskastis oli sama palju hääletussedeleid, kuid neist kaks olid kehtetud. Seega sai Ossinovski 38 poolthäält ja ei osutunud valituks.

Reformierakondlane Jürgen Ligi, kes jättis koalitsioonilepingule alla kirjutamata, tõrjus kahtlusi. "Muidugi (hääletasin) linnavalitsuse poolt. Aga ma ei kirjutanud alla koalitsioonileppele. Linnakoalitsioon lubab tegelda millegagi, millega ta tegelema ei hakka – ta ei hakka tegelema valimisseaduse ega põhiseaduse muudatusega, seda deklaratsiooni sinna sisse suruti ja see on valskus. Sellise asjaga ma ei ole nõus. Aga see ei tähenda, et ma ei toetaks linnavalitsust ennast. Ma toetan teda selle eest, millega ta tegeleb, mitte selle eest, millega ta tegelema hakata ei saa," rääkis Ligi "Aktuaalsele kaamerale".

Ka parteitud saadikud väitsid, et hääletasid Ossinovski poolt. "Hääletasin uue linnapea poolt. Ma arvan, et kõik see, mis siin viimastel aegadel on toimunud, on nagu selline loogiline jätk sellele, mis hakkas isegi mitte möödunud sügisel, aga juba võib-olla möödunud suvel ja see kõik on jõudnud sellesse oma lõpp-punkti, kuhu ta, ma arvan, juba siis arvasin, et ta lõpuks võib jõuda," rääkis Taavi Aas.

"Ma hääletasin uue koalitsiooni poolt. Sellepärast, et ega teist võimalust vanast koalitsioonist lahti saada ei ole. On vaja ikkagi uus asemele teha. Ja selleks, et vanast lahti saada, tulebki hääletada uue poolt," sõnas Igor Gräzin.

Seejärel pandi hääletusele küsimus, kas samal istungil viia läbi uus valimisvoor ning otsuse poolt oli 38 kohalviibijat ehk otsus võeti vastu.

Teises voorus sai Ossinovski 39 saadiku toetuse, vastuhääli polnud. Seega jäi tal linnapeaks saamisest puudu üks hääl ning volikogu otsustas 39 poolthäälega korraldada veel kolmandagi hääletusvooru.

Kolmandas voorus toetas Ossinovskit 41 kandidaati ehk piisav arv volinikke. Sellega polnud rahul Keskerakond. Endine linnapea Mihhail Kõlvart esitas erakonna nimel protesti, sest nende hinnangul rikuti hääletusel protseduurireegleid. Täpsemalt tegi üks volinik enda hääletussedelist pilti.

Volikogu otsustas 41 vastuhäälega, et protesti ei võeta arvesse ning Tallinna linnapeaks valiti Jevgeni Ossinovski.

Kui ükski EKRE ja enamik Keskerakonna saadikuid ei olnud pühapäevasel päeval valimisteks kohalegi tulnud, siis hääletusest osa võtsid üksnes nelikkoalitsiooni saadikud, pluss parteitud. Viimaseks hääletusvooruks saabus kohale ka Keskerakonna ridadesse kuuluv Tallinna Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja, kes Ossinovskile linnapeakoha kindlustas.

Marek Jürgensoni umbusaldusavaldus toetust ei leidnud.

Linnavolikogu järgmine korraline istung toimub 18. aprillil

Ossinovskile otsustava hääle andnud Saareoja lahkus Keskerakonnast

Urmo Saareoja ütles Postimehele, et kuna Keskerakonnal ei olnud välja pakkuda alternatiivi ametisse valitud linnapeale, otsustas ta erakonnast lahkuda. 

"Keskerakonnal ei olnud välja pakkuda alternatiivi täna ametisse valitud linnapeale ja linnavalitsusele, millest on mul kauaaegse Keskerakonna liikmena väga kahju. Ma ei pidanud pealinna elanikele mõistlikuks sellise segaduse jätkumist," selgitas Saareoja.

"Kui Jevgeni Ossinovski palus ka minult endale toetust, otsustasin seda eeltoodud põhjustel ka anda," lausus Saareoja. "Tänase seisuga olen lahkunud Keskerakonnast ning tulenevalt muutustest Tallinna Linnavolikogu koosseisus lõpeb ka minu mandaat volikogu asendusliikmena," selgitas ta ning lisas, et on munitsipaalpoliitikas osalemisele joone alla tõmmanud.

Aega võimu teostada jääb vaid poolteist aastat

"No ühtepidi lühike, teisipidi ka üsna pikk aeg. Ja ma arvan, et meie koalitsioonikokkulepe iseenesest ongi selline, et ta on ambitsioonikas, aga ta on realistlik ehk siis need asjad, mis me oleme sisse kirjutanud, nagu hariduse valdkonna reformid, ühistranspordi reformid, sotsiaalvaldkonna reformid, on realistlikud selle aja jooksul ära teha. Aga loomulikult see eeldab, et sellega tuleb esimesest päevast väga intensiivselt tööle hakata ja selleks me oleme valmis," rääkis linnapea Jevgeni Ossinovski.

Lõpuks sai ametisse nimetada ka kaheksa uut abilinnapead, kes juba esmaspäevast oma kabinettidest linnaelu korraldama hakkavad.

"Sotsiaalvaldkonnas peab olema stabiilsust ja üleöö me rapsima kindlasti ei hakka. Võib-olla kõige olulisem on see, et me oleme kolmandat aastat majanduslanguses, inimestel toimetulek on halvenenud olulisel määral. Ja ma arvan, et kui seal me suudame standardeid tõsta, teenuseid teha kättesaadavamaks ja inimesed päriselt tunnevad, et nad peavad selle perioodi vastu, siis ma arvan, et me oleme saavutanud edu," ütles vastne abilinnapea Karl Sander Kase.

"Kui aasta või pooleteise pärast inimesed tunnevad, et natukene sujuvam on liigelda, lapsed pääsevad üle magistraalide ilma nendele nii-öelda ohutussaartele pidama jäämata, kui autojuhid ja ratturid tunnevad, et on sujuvam, kui on nipet-näpet hästi väikeseid muutusi, äkki inimestel on pool tundi või tund aega rohkem aega enda igapäevases elus," ütles abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Ossinovski usub, et põhimõttelisi erimeelsusi, mis võiks koalitsiooni tööd takistada, ei ole.

"Tõepoolest, need läbirääkimised kestsid ju päris pikalt, olid väga põhjalikud kõikides valdkondades, me oleme suutnud tuvastada üllatavalt suure ühisosa. Ja see on koalitsioonileppes ka ilusti kajastatud. Ja ma arvan, et see on hea, ambitsioonikas ja realistlik plaan Tallinna valitsemiseks lähimaks pooleteistkümneks aastaks. Nii et ma kindlasti ei näe siin mingeid fundamentaalseid nii-öelda veealuseid kivisid, mille otsa me võiksime selle paadikesega purjetada. Nii et kõik osapooled on tulnud koalitsiooni heas usus, ma arvan, et linnavalitsuse koosseis ka abilinnapeade mõttes on tugev ja ma usun, et me teeme head tööd," sõnas Ossinovski.

Linnapea kinnitas, et Isamaa soovitud Vene kodanike hääleõiguse küsimusega linnavalitsus ja -volikogu tegelema ei hakka.

"Ei Tallinna linnavalitsus ega Tallinna linnavolikogu sellega tegelema ei hakka, kuna ka ei saa lisaks kõigele, seda ühissoovi ei ole. Sotsiaaldemokraatide positsioon on siin sama: me ei toeta seda initsiatiivi ka riigikogu tasemel. Aga tõepoolest, kolm erakonda on soovinud väljendada valmisolekut selle teemaga edasi töötada riigikogus ja eks nad siis küllap seda teevad. Sotsiaaldemokraadid seda ettepanekut ei toeta, me kindlasti veename ka kolleege selles, et selle ettepaneku riskid Eesti sisemisele rahule on suuremad kui võimalik kasu," rääkis Ossinovski.