Riigikogus algasid tuumajaama rajamise arutelud
Riigikogu püüab veel kevadistungijärgu lõpuks ära otsustada, kas Eesti asub tuumaenergeetikat arendama või mitte. Heakskiitva seisukoha järel hakkaks valitsus looma tuumaenergeetika raamistikku, mis on aluseks hilisemale tuumajaama rajamise otsusele.
Riigikogus arutati neljapäeval esimest korda tuumaenergia töörühma lõpparuannet, mis soovitab rajada Eesisse väikese, kuni 400-megavatise võimusega moodulreaktoriga elektrijaama.
"Eestis on vaja tagada varustuskindlus, saavutada kliimaeesmärgid. Riik peab suutma tagada vähemalt 1200 megavati ulatuses juhitavaid tootmisvõimsuseid, mis on sama ajal kliimasõbralikud. Tuumaelektrijaama rajamine oleks kindlasti üks võimalus, kuidas neid eesmärke saavutada. Aga see, kas seda teed minnakse või mis on tõsiseltvõetav alternatiiv, jääb juba poliitikute otsustada," lausus kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel.
Varasema kogemuse puudumise tõttu eeldab tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis vajaliku süsteemi loomist ja aastatepikkust ettevalmistust. Riigikogus koostatakse arutelude põhjal eelnõu, mis loodetakse parlamendis vastu võtta veel enne jaanipäeva.
"Millega võidakse valitsusele teha ettepanek alustada raamistiku loomist, et anda võimalus tulevikus Eestil saada tuumariigiks. Raamistik ei tee seda otsust, kas jaam rajatakse, kuhu see rajatakse, aga see annab meile võimaluse," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200).
Samas pole teada, kas eelnõu riigikogus läbi läheb, sest riigikogu liikmetele jäetakse oma valikus vabad käed.
Keskkonnaküsimustest rohkem paneb riigikogu liikmeid muretsema jaama rajamise otstarbekus.
"Me kindlasti suudame leida modelleeritud teised võimalused, kus energiasüsteemis võiks meil edaspidi olla kuskil 80 protsenti taastuvaid energiaallikaid, 20 protsenti, mis tagab baaselektrit, kas biomassi või gaasiga. Ja need lahendused on tunduval soodsamad kui tuumajaama ehitus," lausus Lauri Laats (Keskerakond).
"Kui energiadefitsiit on neljal protsendil tundidest, siis kas selline miljardites investeeringu tegemine erasektori poolt, investeerimispankade poolt, kes muide ka tuumaenergiat üldse mitte ei armasta, ja lõpuks ju riigi panus sinna läbi regulaatori, läbi koolituste, läbi päästevõimekuse tõstmise – kas see on selle nelja protsendi tagamiseks vajalik ja mõistlik," ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp (SDE).
Toimetaja: Marko Tooming
