Kuna Eestis tuumaenergia puudub, peab riigikogu võtma vastu otsuse, mis võimaldab alustada selle kasutamise ettevalmistamist ning seadustamist. Riigikogus lükkus selle otsuse esimene lugemine teisipäevalt kolmapäeva peale.

"Tegu on pika plaani otsusega, mis võib mõjutada Eesti energeetikat väga olulisel määral 15 kuni 20 aasta pärast ja pika perspektiiviga, ütleme 100-aastase perspektiiviga ja sealt edasi. /.../ Täna me veel ei otsusta seda, kas keegi peab jaama ehitama või keegi tahab jaama ehitada või saab seda teha või kuhu seda teha või mis tüüpi see saab olema. See on lihtsalt selline esialgne otsuse tegemine, et kas kunagi saab see tuumaenergia üldse kaalutavaks Eestis," selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro.

Kui riigikogu tuumakasutusele avapaugu annab, koostab valitsus kolme aasta jooksul tuumaenergia seaduse. Kas tuumajaamani jõutakse 11 aasta pärast, sõltub selle vajalikkusest, ütles Taro. Ja kui seda veel ei rajata, siis otsus elektri tootmise kohta tuleb paarikümne aasta pärast teha nii või teisiti.

"Kus me peame kliimaeesmärkide täitmiseks kogu energia tootmise viima heitmevabadele tootmisviisidele, kui me peame osad tootmisvõimsused kinni panema, siis seal on see otsustamise koht," rääkis Taro.

Kuna tuumaenergia otsuse esitas 55 riigikogu liiget, võetakse see eeldavalt vastu.

Sotsiaaldemokraadid ei poolda tuumaenergiat, millele soovitakse nüüd n-ö pehme üldise otsusega riigikogu mandaat anda, ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Priit Lomp.

"Eestist tingimata tuumariiki teha tarvis ei ole ja meil on võimalik oma energiaprobleemidest jagu saada kas siis taastuvenergia ja välisühenduste ja salvestuse kasutamise viisil," ütles Lomp.

Oma arvamusi tuumaenergia kohta said erinevad huvigrupid ja eksperdid esitada teisipäeval keskkonnakomisjoni avalikul istungil.

"Eesti Rohelise Liikumise seisukoht on, et arvestades meie võimalusi, meie ressursse, siis Eestil on paremaid lahendusi kui tuumaenergia. /.../ Me peame väga tõsiselt vaatama otsa tuumajäätmete küsimusele, kui palju neid tekib, kuidas neid on võimalik hallata, kui palju see maksma läheb. Ja kõige ebamugavam küsimus – mis saab õnnetuse korral," kommenteeris Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser.