"Olukord Ukraina rindel on keeruline, Vene vägede rünnakute arv on viimastel päevadel tõusnud ja ulatub kõikidel suundadel kokku kuni 90 rünnakuni ööpäevas. Vene väed on saavutanud viimaste päevadega mõningast edu
taktikalise läbimurdega Avdijivkast loodes ning liikunud viimase nädalaga edasi kuni viis kilomeetrit," lausus Kiviselg

Kiviselg rääkis, et Vene Föderatsiooni relvajõud jätkavad survet Tsassõv Jarile.

Ta märkis, et rünnakud näitavad initsiatiivi jätkuvat püsimist Vene Föderatsiooni poolel ning seab keerulisse olukorda Ukraina relvajõud, mis vajavad üha enam lääne abi, eriti laskemoona osas. Hetkeseisuga siiski tema sõnul märke Ukraina relvajõudude planeerimata taandumisest või rinde kokku kukkumisest ei ole.

"Paraku on Ukraina relvajõud sunnitud järk-järgult andma kontrolli ära alade üle, mis ei soosi kaitsetegevust või seavad ohtu Ukraina relvajõudude tegevusvabadust kaitsemanöövri teostamisel," lausus Kiviselg.

Ta rääkis, et samal ajal on Vene Föderatsioon jätkanud Ukraina
tsiviilelanikkonna terroripommitamist nii piirialadel kui ka süvalööke Ukraina suurematele asulatele ja energiataristu vastu. Ukraina omalt poolt on jätkanud süvalööke Vene Föderatsiooni vastu, rünnates mitmeid militaarotstarbega lennuvälju ja naftatöötlusega seotud objekte.

Kiviselja sõnul saab Ukrainlaste viimase aja suurimaks õnnestumiseks pidada Džankoi lennuvälja vastu tehtud täppislöögi rünnakut ööl vastu 17. aprilli, kus hävitati avalikel andmetel vähemalt neli Vene Föderatsiooni kaugmaa õhutõrjesüsteemi S-300, S-400 ja õhuruumi kontrollisüsteeme ja samuti laskemoona nendele relvasüsteemidele.

Kiviselg rääkis, et lahingute kese on liikunud Donetski ümbrusse, kuhu on koondunud ligi pool Vene Föderatsiooni relvajõudude ründetegevusest. "Vene Föderatsiooni relvajõudud püüavad Bahmutist läänes oleva Tšassiv Jari asulat vallutada või ümber piirata. Samas on Ukraina relvajõud asula tugevasti kindlustanud, mistõttu lahingud seal piirkonnas on ründavale poolele kaotusterohked ning kiiret Tšassiv Jari langemist oodata ei ole," ütles Kiviselg.

Lõuna poole liikudes on endiselt suuremate lahingute ala Avdijivka-Marjinka ümbrus, kus Vene Föderatsiooni relvajõud on edenenud Pervomaiske asula piirkonnas.

ERR-i reporteri Joakim Klementi küsimustele vastates tõi Kiviselg välja, et Ukrainal on akuutne puudus õhutõrjerelvadest, laskemoonast ja samuti kaudtule moonast.

"See annab tunda kogu Ukraina territooriumil. Seda nii rindelõikudes kui ka Ukraina tagalas, kus Vene Föderatsiooni erinevate kaudtule või raketirünnakute käigus väga laialdaselt hävitatakse ennekõike tsiviiltaristut," sõnas Kiviselg.

Kiviselg ütles, et märtsis Venemaa poolt läbi viidud drooni- ja raketirünnakutest 97 protsenti oli suunatud tsiviiltaristu pihta.

Klementi küsis, kas Tšehhi poolt aetud mürsualgatus on juba andnud tulemusi ja kas need mürsud on jõudnud rindele.

"Ma tean, et need initsiatiivid on olnud võimelised koguma juba teatud ulatuses moona kokku. Kas nad ka rindelõikudesse kohale jõudnud on, mul hetkel info puudub. Aga samas miljoni mürsu toomine lahinguväljale kindlasti hõlbustab ukrainlastele oma positsioonide hoidmist. Küll aga ei võimalda see sooritada mingeid suuremaid vastupealetunge. Nii et kui me soovime aidata ukrainlasi okupeeritud alade vabastamisel, siis me kindlasti peame panustama rohkem," vastas Kiviselg.