Vendla ütles "Ukraina stuudios", et põhjused, miks Vene vägedel on õnnestunud Bahmutist läänes edasi liikuda ja üritab praegu piirata Tšassiv Jari, on proosalised.

"Teadupärast Ameerika relvaabi on olnud päris pikka aega kinni alates tegelikult eelmise aasta oktoobrist ja viimane suurem nii-öelda varude pakett ilmus märtsis, nii et sisuliselt on Ukraina olnud oluliselt laskemoona mõistes väga piiratud. Ja seda muidugi on Venemaa hoolega ära kasutanud. Nii et selles mõttes see Avdijivka kukkumine veebruari keskel ja nüüd siis Tšassiv Jarini välja jõudmine on tegelikult seotud väga selgelt just laskemoona puudusega ja venelaste esialgu suurendatud riskialdisusega tuua taktikaline ründelennuvägi uuesti pildile," rääkis ta.

Vendla selgitas, et täiemahulise sõja alguses õnnestus Ukrainal oma õhuruum sulgeda ja alates sellest ajast on sadu ründelennukeid Venemaal lihtsalt seisnud ilma, et nende mõju lahinguväljale oleks jõudnud.

"Nüüd tänu nende liugpommide massiivsele kasutamisele on tegelikult tekitatud võimalus juurdepääs keskmistele kõrgustele ja seda on kohe näha. Me teame seda Homsist, Palmirast Süürias, kus need samad lennukid tegelikult seda surma ja varemeid külvasid," sõnas kolonel.

Ukraina väed tulistasid sel nädalal alla Venemaa strateegilise pommitaja Tu-22M3. Vendla sõnas, et selle ühe lennuki allatulistamisega Venemaa õhusõda küll kokku ei kuku, kuid mõju on siiski suur.

"Kui me vaatame seda, et Tu-22M3-sid peaks olema vast 60 ümber ja ainult pool neist on tegelikult uuendatud täppisnavigatsiooni ja pommitamistarkvaraga, siis ühe kukutamise hinnalipik on umbes 250-300 miljoni dollari kanti. Nii et tegelikult igal juhul on nii-öelda raha hästi kasutatud, et see lennuk sai alla toodud," rääkis ta.

Peamine mõju on tema sõnul aga selles, et Venemaa peab edaspidi arvestama, et Ukraina võib neid lennukeid alla lasta.

Ukraina on laskemoona nappuse tõttu olnud viimasel ajal peamiselt kaitses ning Vene väed kasutavad Vendla sõnul ära ajaakent enne USA abi Ukrainasse jõudmist.

"Vene väed on tegelikult selle aasta algusest väga jõuliselt surunud peale ja kui me vaatame neid numbreid, siis täna sisuliselt lahingkontaktide hulk ulatub ligi 100-ni ja teades seda, et ukrainlastel ei ole piisavalt võimet tulistada vastu ja takistada nii-öelda liharünnakutele liikumist, siis nad kindlasti kasutavad selle ära," rääkis kolonel.

Vendla hinnangul kasutavad Vene väed edaspidi rohkem liugpomme, sest Ukraina õhutõrje on sõjas samuti pihta saanud ja õhukaitsekiht nõrgenenud.

"Seetõttu on ka see nii-öelda liugpommide osakaal väga-väga suur. Arvestades seda kuluefektiivsust ja kui neil vähegi ladudes on, siis nad kindlasti kasutavad seda, sest see purustus, mille liugpomm toob kohale versus suurtükivägi, on mitmekümne kordne. Me räägime 122-millimeetrisel kolmest kilogrammist lõhkeainest, 155-millimeetrisel võib olla neli kuni kuus kuni kaheksa kilogrammi lõhkeainet. Ja kui me räägime FAB-1500, siis see on ligi 700 kilogrammi. Nii et selles mõttes see mõju, mida ta suudab anda, on väga suur. Ja kui näiteks vaatame Avdijivka kukkumist, siis nad viskasid 250 liugpommi ööpäevas ala pihta, mis on viis korda kuus kilomeetrit," selgitas Vendla.

Vseviov: abipaketi heakskiitmine USA-s annab Putinile sõnumi, et ta eksib

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles saates, et Ukraina abipaketi heakskiitmine USA esindajatekojas annab Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile sõnumi, et ta eksib, kui arvab, et lääs ei suuda valitud kursil püsida.

"Abipaketi heakskiitmine on märk sellest, et Putini usk ja lootus, et aeg töötab tema kasuks, ei päde. See usk ja lootus on alati tõukunud arusaamast, et lääs ei jaksa või ei suuda valitud kursil püsida. Ja muuseas, sõjad ei lõpe ju mitte pelgalt selle tõttu, mis toimub lahinguväljal kaevikutes, vaid siis, kui pealinnades tuntakse, et enam ei ole jaksu või enam ei ole lootust. Ja Putini arvamus on kogu aeg olnud, et Euroopa ei suuda ilma Ameerikata püsida ja Ameerika ei suuda püsida, kuna neil tulevad valimised. Ja me oleme kogu aeg öelnud, et ta eksib," kommenteeris kantsler.

"Nüüd tuli üks järjekordne sõnum, võimas sõnum selle kohta, et eksibki. Kusjuures ma juhin tähelepanu, et see toetus esindajatekojas, mis Ukraina abile oli, on umbes sama suur, kui see toetus oli siis, kui eelmine kord USA Ukraina abi hääletas. Nii et kõik see arvamus, et toetus vajub laiali, poliitikud ei jaksa või ei taha, ei päde. Me teame, mida me tahame ja me püsime kursil," lisas ta

USA abipaketi maht Ukrainale on umbes 61 miljardit dollarit. Vseviovi sõnul toetab see Ukrainat üsna pikalt.

Seal on päris märkimisväärne summa Ukrainale abi andmiseks. Muidugi, see raha jääb valdas enamuses Ameerikasse nagu kogu aeg on räägitud, et abiraha jääb suures osas USA-sse, sest see on ju USA relvad ja USA laskemoon, mida selle raha eest tagasi ladudesse ostetakse, et oleks võimalik ladudest anda ukrainlastele. Nagu ameeriklased on meile öelnud, siis see nende järgmine reaalne abipakett on juba piltlikult öeldes laoukse ette valmis pandud, see suudetakse kohe Ukrainasse saata. See summa on ka piisavalt suur, et hoida Ukrainat päris pikalt elus, kui nii võib öelda. Ja muidugi see tuleb," rääkis Vseviov.

Kantsler lisas, et ka Euroopa on teinud Ukraina aitamiseks palju ning USA abipakett toetab Euroopa abi. "Ukraina vajab kõike, mida sõjas tarvis läheb ja see Ameerika abi aitab Euroopal seda koormat kanda," sõnas ta.