Indrek Neivelt: konkurentsivõime algab elektri hinnast ja laenuintressidest

Konkurentsivõime põhimõtted peaksid olema lihtsalt ja selgelt sõnastatud. Näiteks Soomega sama kallis elekter ja sama kõrged laenuintressid oleksid konkreetsed näitajad, kirjutab Indrek Neivelt.
Viimasel ajal räägime aina rohkem majanduse konkurentsivõimest. Tavaliselt on siis kuulda sellist soravat kantseliiti. Sõnad on kõik tuttavad, lausesse ladusalt ritta pandud aga jutu sisu jääb häguseks. See, et asjad ei ole kõige paremad, juhtis viimases raportis tähelepanu ka rahvusvaheline valuutafond (IMF).
Konkurentsivõime parandamist tuleks alustada konkreetsetest näitajatest. Näiteks sellest, et meie elektri hind ja kapitali hind peaksid olema Soome tasemel.
Miks oleks mõistlik ennast võrrelda Soomega, aga mitte näiteks Euroopa keskmisega? Meil on külm kliima ja suuremad kulutused küttele kui lõuna pool Euroopas. Ja me asume mõlemad turgudest kaugel ning transpordikulud on kõrgemad kui näiteks Sloveenial või Poolal. Lisaks on meil ka idas sama naaber. Rääkimata sellest, et Soome on meile pikka aega eeskujuks olnud ja tänu sellele on ka meie ettevõtluskultuurid suhteliselt sarnased. Igati sobiv eeskuju, kellega ennast võrrelda.
Elektri hind
Olen väikeaktsionär Fortumis, mis tegutseb peamiselt Soomes ja Rootsis ning ka meie Enefit Greenis. Mida need ettevõtted räägivad oma investoritele? Fortum selgitab investoritele, et sõlmides tulevikutehingu on elektri hind aastatel 2027–2031 40 €/MWh. Ja Enefit Green ütleb, et 2027. aasta ning hilisemate aastate keskmine tulevikutehingute hind on 78 €/MWh. Praktiliselt kaks korda kallim.
Kui Soomes ja Rootsis on elekter kaks korda odavam, siis ei ole mõtet rääkida, et siia võiks tulla energiamahukas tootmine. Kujutage nüüd ette, et Soomes on elektri kulu viis protsenti müügikäibest ja meil kümme protsenti. Käibest läheks iga aasta mõni protsent kaduma.
Kaasaegses tootmises on inimesi vähe ja madalamate palkadega seda ei kompenseeri. Seepärast on loogiline, et kallima elektrihinna tõttu keegi Eestis energiamahukasse tootmisse ei investeeri. Pigem on meie ettevõtjatel kasulikum Soome kolida.
Kui Soomes peetakse normaalseks elektri hulgihinnaks 40 €/MWh kohta, siis ideaalis peaks ka meie hind olema samal tasemel. Saan aru, et see on lähiaastatel praktiliselt võimatu, aga selle poole peab püüdlema.
Kui me paneksime eesmärgi, et meil on Soomega sama hind, aga mitte üle 50 euro, siis kõik need, kes tahavad kallimalt elektrit pakkuda, ei saaks ministeeriumi uksest sisse. Ministri jutule saamisest rääkimata. Kui keegi tahab meretuuleparki ehitada ja plaanib elektrit 110 euroga müüa, siis palun. Aga oma riisikol. Ilma riigi garantiideta. Minister ei peaks pressikonverentsi andma ja meretuuleparke kiitma, vaid mõtlema, mida teha, et meie elekter oleks odavam.
Meie eesmärk peaks olema sama elektri hind, mis on Soomes. Ning peame hakkama vastavalt tegutsema.
Laenuintressid
Oleme Euroopa Liidus juba 20 aastat. Euro on meil kasutusel juba üle kümne aasta. Meie laenuintressid on aga Soome tasemest 1–1,5 protsendipunkti võrra kallimad. Nii eluasemelaenud kui ka ettevõtete laenud. Ehk kui meil on intressid seitse protsenti, siis Soomes 5,5–6 protsenti.
Siin on raske väga täpseid arve võrrelda, kuna laenudel on erinevad tähtajad ja erinevad riskitasemed. Aga keskmine laenuportfell on meil kindlasti kallim ja probleemlaenud ei ole kõrgemate laenuintresside põhjuseks. Üle 60 päeva viivistes olevate laenude osa on meil imeväike, see on tasemel 0,2-0,3 protsenti.
Laenude kalliduse tõenduseks on ka fakt, et Soome suurima panga OP varade tootlus oli eelmisel aastal 0,98 protsenti ja meie suurimal pangal 3,25 protsenti. Ja omakapitali tootlus oli meie turuliidritel Swedbankil ja LHV-l kolm korda suurem kui OP-i 10,6 protsenti. Ehk siis Soome tingimustega oleks eelmisel aastal pankade kasum olnud üle poole miljardi euro väiksem.
Laenuintressid on tähtis osa konkurentsivõimest. Kui tootmisettevõttel on laenukoormus suurusjärgus ühe aasta käive, siis on meil laenuintressidest tulenevalt kasum 1-1,5 protsenti käibest madalam.
Kallimad laenud omakorda tähendavad, et siia tuleb ka vähem kapitalimahukaid ettevõtteid.
Mida saaks riik teha? Alustada tuleks avalikustamisest. Kui igal kvartalil teha ülevaade laenuintressidest ja võrrelda neid Soome omadega, siis saaks see teema palju suuremat tähelepanu. Klientidel tekiks argumenteeritum positsioon pankadega läbirääkimistel, pankadele suureneks ühiskondlik surve jne. Intressid hakkaksid selle tulemusel kindlasti langema. Paha ei teeks ka suurem konkurents pangandusturul.
Kuni meil on kallim energia ja kapital, ei tule siia ei energia- ega ka kapitalimahukaid ettevõtteid. Sellega võiksid ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) inimesed arvestada ja oma aega teistes kohtades rakendada.
Kokkuvõttes peaksid konkurentsivõime põhimõtted olema lihtsalt ja selgelt sõnastatud. Näiteks Soomega sama kallis elekter ja sama kõrged laenuintressid oleksid konkreetsed näitajad. Järgmine kord juba sellest, mida nii konkreetselt ei ole võimalik kirja panna.
Toimetaja: Kaupo Meiel