EISA teatas, et uuel kujul ettevõtjate starditoetuse tingimused on lihtsamad, näiteks ei pea enam tõendama toetuse kasutamise kulusid, mis tähendab, et toetust saab kasutada vastavalt enda vajadusele.

Toetust saavad kuni kolme aasta vanused ettevõtted, mis peavad kolme kuu jooksul alates toetuse otsuse langetamisest looma vähemalt ühe täistööajaga võrdse töökoha ning maksma vähemalt miinimumpalka. Võib luua ka mitu osalise tööajaga töökohta, mis kokku moodustavad ühe täistöökoha.

Suurem osa toetusest ehk 15 000 eurot makstakse välja pärast otsuse tegemist ja seda, kui ettevõte on töökoha loonud. Ülejäänud 5000 eurot makstakse välja toetusperioodi lõpus ehk kahe aasta möödudes, eeldusel, et loodud täistööajale vastav töökoht on jätkuvalt alles. Ettevõtja omaosalus toetusest on samuti minimaalselt 5000 eurot.

EISA kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm ütles ERR-ile, et starditoetuse peamine eesmärk on majandusministeeriumi arusaama järgi ettevõtlusaktiivsuse tõstmine, eriti maapiirkondades.

"Ettevõtte alustamisel on oluline kapitali olemasolu, mida on tagatise puudumisel keeruline kaasata, näiteks laenu võtta. Toetuse vastu eeldab riik toimivaid ettevõtteid, mis maksavad palka ja teenivad müügitulu," lausus ta.

Ettevõtte müügitulu peab kasvama vastavalt piirkonnale: Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas 80 000 eurot ning mujal Eestis 40 000 eurot ehk vastavalt neli või kaks korda rohkem kui toetuse summa. 

Puhm viitas ka Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli läbi viidud uuringule, kus vaadeldi ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkust aastatel 2014-2020. Selle kohaselt võiks alustavatele ettevõtetele toetust võimaldada ka tulevikus, sest see annab võimaluse kiiremini arenguks vajalikke investeeringuid teha

Uuringu kohaselt peetakse suurema starditoetuse või sellele lisanduva arengutoetuse võimaldamist seadmete ostuks tähtsaks, sest see võimaldab luua uusi töökohti näiteks Kirde-Eestis.

Samuti näitas uuring, et starditoetust kasutanud tootmisettevõtted vajasid seda tootearenduseks ja ekspordi kasvuks ning lisaks sellele toetusele olid nad kasutanud ka teisi toetusi ja teenuseid, kuid mitte finantsinstrumente, sest viimaste takistuseks olid rahastuse pakkumise tingimused.

"Kahjuks täpselt sellist uuringut uuemat ei ole, seega mingid asjad on seal aegunud – näiteks toetuse tingimusi on muudetud, aga laiem mõju pool on ülekantav," lisas Puhm.

Uue starditoetuse puhul on nõuded oodatavatele tulemustele ehk müügitulu suurusele väiksemad väljaspool Tartu- ja Harjumaad. Kui varem eeldati kahe töökoha loomist, siis nüüd piirdub ootus vaid ühe töökohaga.

Kokkuvõttes on toetuse kasutamine ettevõtte jaoks EISA hinnangul lihtsam ja oodatavad tulemused leebemad võrreldes eelmise starditoetusega, kuid toetuse tingimustega kaasas käivad eesmärgid tuleb kindlasti täita. Kui töökohta nõutud ajaks ei looda või müügitulu ei saavutata, siis tuleb toetus tagastada.

Toetuse taotlemiseks peavad ettevõtted läbima eelnõustamise ja saama kohalikust maakondlikust arengukeskusest eelhinnangu. Nõustamiseks peab ette valmistama äriplaani ja finantsprognoosid

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. Toetust saab taotleda jooksvalt, kuni rahastamise eelarve ehk viis miljonit eurot on ammendunud.