Teisipäeva hommikul kell üheksa avaneb ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse EISA vahendusel toetusvoor, millega eramajade omanikud saavad renoveerida oma eramuid. Toetusteks jagatakse rekordiliselt 30 miljonit eurot ning raha saab põhimõttel, kes ees, see mees. Sissetulekute suurus taotlemisel piiranguid ei sea, ole või miljonär. Peaasi, et on soov oma villa energiatõhusamaks teha.

"Riik peaks looma sellise keskkonna, kus ettevõtjad ja inimesed saavad toimetada ja et riigipoolne toetus läheks nendele inimestele, kes on vaesusriskis ja vajavad abi. Aga praktikas see alati nii ei ole. Paraku nii on, et nii nagu selle ahjutoetusega, nii läheb ka üksikelamu renoveerimistoetusega, et (toetusi) saab ka jõukam seltskond," lausus riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

"Tavaliselt riigi ülesanne on luua infrastruktuur ja erasektor peaks rajama sinna peale oma rakendused. Niisuguste isiklike toetuste maksmine ei ole ilmselt see kõige õigem tee," märkis kliimanõukogu esimees Kaspar Oja.

Eraisikute lausaline toetamine toimub olukorras, kus valitsus ja keskpank manitsevad iga nädal, et riik elab üle jõu ja kulusid tuleb kärpida.

"Riigi rahandus on väga keerulises olukorras ja meid ähvardab ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur, võib-olla juba lähiajal, kui ei suudeta leida võimalusi kulude radikaalseks kärpeks," nentis Sõerd.

"Kui me peame arutama selle üle, kas vähendada üht või teist sotsiaaltoetust või lausa töötajaid kusagil asutuses, siis selliste heldete toetuste jagamine on muidugi problemaatiline. Lihtsalt elujärje parandamiseks mõeldud meetmed – ma arvan, et inimesed teevad neid töid nii või naa, kas neile toetust makstakse või mitte. Näiteks elektriautode toetuse puhul, ma arvan, neid kallimaid elektriautosid ostetakse nii või teisiti, sõltumata sellest 4000-eurosest toetusest. See toetus võib-olla võimaldab sinna peale osta natukene paremat varustust," rääkis Oja.

Lisaks eraisikutele makstakse nii elektriautode kui ka kastirataste soetamiseks toetust ka ettevõtetele. Eelarves on selleks kokku 8,5 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit ootab veel uusi taotlejaid.

"Me oleme toetanud kuskil 420 eraisiku autoostu ja kuskil 435 ettevõtja. Väga väike vahe on seal," ütles keskkonnainvesteeringute keskuse energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht Krisli Kõrgesaar.

Lisaks on juba välja makstud esimene vesinikuauto ostmise toetus. Kastiratta ostuks on toetust saanud 200 eraisikut ja ettevõtjat, kes jagunevad umbes pooleks. Tavalise jalgratta ostu riik ei toeta.

"Me oleme mõelnud kastirataste toetamise puhul seda, et see aitab asendada autot, seepärast et kastiratas võimaldab sul käia poes, oma ostud sinna sisse panna, oma lapsed sinna sisse panna, kui sa neid lasteaeda viid. Ja see võimaldab sõiduautot asendada erinevates eluvaldkondades. Ratas üksi seda kahjuks ei tee," lausus Kõrgesaar.

"Kliimaseaduse väljatöötamine on meile väga selgelt on näidanud, kuhu on mõistlikum kõige suurem fookus toetuste mõttes panna. Väga olulisena on välja toodud erinevad sihtrühmad. Need (toetused) on suunatud, mõeldes neile, kellel on investeeringuid võib-olla kõige keerulisem teha," ütles  kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

"Ma arvan, et need toetusmeetmed on olnud kättesaadavamad neile, kes on väga teadlikud sellest, kuidas neid toetusmeetmeid taotletakse ja kuidas neid rahastatakse. Aga me tahame, et need oleks laialdasemalt kättesaadavad kõigile," lisas Klaas.