Järjest rohkem kõigi ettevõtete elu mõjutav täheühend ESG koondab endasse ettevõtte juhtimisega seotud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid põhimõtteid. ESG-nõuded hakkavad ka kinnisvaraarendajaid mõjutama lähiaastail ilmselt rohkem, kui praegu osatakse ette näha.

Uued direktiivid toovad uusi kohustusi

Kestlikkusaruandluse direktiiv, mis selle aasta algusest rakendus esimeses ringis börsiettevõtetele, pankadele ja kindlustusandjatele, hakkab mõjutama ka kinnisvaraarendajaid.

Otsene mõju on näiteks see, et kuna pankadele oma kestlikkusnäitajate raporteerimiskohustus juba laienes, peavad nad ka laenuvõtjatelt küsima nende projektide kestlikkusnäitajate kohta. See puudutab otseselt arendajaid, sest iga hoone püstitamiseks on vaja investeeringut ning siin tulevadki tavaliselt vähemalt osaliselt mängu pangad.

Valmimas on uus hooneid puudutav direktiiv, millega tuleb elutsükli analüüsi ehk LCA (ingl.k life cycle assessment) arvutuse kohustus ka Eestis rajatavatele hoonetele. Hoonete elutsükli analüüsi on vaja selgitamaks välja hoone elukaarega seotud keskkonnamõju ehk analüüsitakse hoone ehitust, kasutusetappi, selle elutsükli lõppu ja võimalust kasutatud materjale taas ringlusse lasta.

Alates 2027. aastast kohustab hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) koos ehitusloa taotlusega esitama ka hoone kasvuhoonegaaside jalajälje arvutuse. Eesti kavatseb direktiivi rakendada kõikidele üle 1000 m² hoonetele juba 2025. aastal. 

Ilusate sõnade juurest konkreetsetele tegudele

Seega pole keskkonna- ja kestlikkuse küsimused sugugi vaid ilusad sõnad, vaid hoopis midagi, mis nõuab konkreetseid tegusid ka kinnisvaraarendajatelt ja nende seotud väärtusahelalt: projekteerijatelt, arhitektidelt, tarnijatelt, ehitajatelt.

Kinnisvaraarendajatel tuleb keskenduda nii kliimamuutuste leevendamisele, mis tähendab näiteks energiatõhusaid hooneid, kui ka kliimamuutustega kohanemisele. Viimane tähendab näiteks seda, et peab arvestama, kuidas ära juhtida kasvavaid sadevee hulki või kasutusele võtta uusi tõhusaid jahutussüsteeme. Samuti leida üksteist toetavaid parkimis- ja haljastuslahendusi. Kõike seda oodatakse kinnisvararaarendajatelt.

Hoone keskkonnasäästlik püstitamine algab loomulikult juba projekteerimisetapis krundi valikust ja liigub edasi materjalide valiku, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide, haljastuse ja siseviimistluse juurde. Aina popimaks on muutunud ka vana ja uue ühendamine, näiteks väärikate tehasehoonete renoveerimisel võimalikult palju vana säilitamine või lammutamisel tekkinud materjalide taaskasutamine uute hoonete õuealadel.

Teadlik üürnik oskab küsida

Ärikinnisvara üürnik muutub aina teadlikumaks, oskab küsida uusi, keskkonnasäästlikke ja töötajasõbralikke lahendusi ning kui neid ei osata pakkuda, liigub ta edasi konkurendi juurde. Ärikinnisvara, mis on loodud erinevaid ESG-näitajaid silmas pidades, on kindlasti konkurentsivõimelisem kui arendus, kus seda pole tehtud.

Iseasi muidugi, et midagi peab selles vallas tegema nii või teisiti, sest juba seadusandlikult on arendajal kohustused näiteks energiatõhususe osas. Aga potentsiaalse üürniku jaoks on A-energiamärgis uutel hoonetel nüüdseks juba täiesti tavaline. Midagi enamat on vaja, et olla atraktiivne ja ligimeelitav.

Millised uued lahendused võivad seetõttu Eesti kinnisvaraarenduses järjest tavalisemaks muutuda? Tõenäoliselt näeme aina rohkem päikesepaneele katustel, vihmavee kogumise ja näiteks tualettruumides kasutamise juurutamist, tarku maju, mis kütavad, hingavad ja valvavad end justkui ise. Kinnisvaraarenduste kliendid on selles osas aina nõudlikumad.

Talent otsib kaasaegset töökultuuri

Sama käib tegelikult töötajate kohta. Eriti noor talent ei huvitu vaid töö iseloomust ja selle eest saadavast palgast, vaid nende jaoks on järjest tähtsam seegi, millist väärtust ettevõte ühiskonnas loob ja sisemiselt kannab, milline on töökultuur, kas inimestest hoolitakse lisaks sõnadele ka tegudes.

Üks osa ESG-nõuetest on ka kaasaegne töökeskkond ning siin ei saa enam teha järeleandmisi ka kehvemas majandusolukorras. Üldjuhul ettevõtted siiski varasemast madalama kvaliteediga pinnale oma kontorit ei koli, sest see võib tähendada paremate töötajate liikumist konkurentide juurde.

Olemas peavad olema elektriautode laadimisjaamad, muidugi ka jalgrataste hoiukohad ja koht, kuhu saab mugavalt jätta renditõukse. Tähtis on ka ligipääsetavus ühistranspordiga, sest nooremad töötajad liiguvad aina rohkem just bussi, trammi või rongiga. Kindlasti peavad kaasaegsed hooned olema lihtsasti ligipääsetavad liikumispuudega inimestele, näiteks võiksid olemas olla kaldteed ja ratastoolidele sobivad liftid.

Kinnisvaraarenduses on ees põnevad ajad, mil nii kehtima hakanud või hakkavate direktiivide tõttu kui ka lihtsalt uue aja nõuetele vastamiseks tuleb konkurentsivõimelisena püsimiseks pöörata tähelepanu varasemast rohkematele näitajatele. Ainult keskkonnasõbralikumatest materjalidest ja ehitusviisidest enam ei piisa, vaid tuleb arvestada ka oma ettevõtte sotsiaalsete ja juhtimismõjudega.

Kindlasti tasub neil, kes veel pole oma ESG-näitajatele piisavalt tähelepanu pööranud, esimesel võimalusel see teema ette võtta. Alustama peaks olukorra kaardistamisest ja analüüsist ning edasi liikuma juba äristrateegiasse integreeritud ESG-strateegia loomise juurde, mis on suunanäitajaks ettevõtte järgmiste aastate plaanide seadmisel. Kuigi see võib tunduda esmapilgul tülika ja ka mõnevõrra kuluka lisakohustusena, siis ilma selleta ei saa. Lisaks ärilisele konkurentsis püsimisel loome nii ühiselt ka paremat maailma ja see pole sugugi vähetähtis.