Transpordiamet: keskmise kiiruse mõõtmine vähendab kiiruseületajate arvu

Transpordiameti katseprojekti tulemusel selgus, et teelõigul keskmise kiiruse avalik mõõtmine muudab liiklusvoo ühtlasemaks ja vähendab kiiruseületajate arvu.
Transpordiamet alustas sügisel katseprojekti, et selgitada välja, millises mahus esineb lõigu keskmise kiiruse ületamist Eesti maanteedel ning hinnata lõigu keskmise kiiruse mõõtmise tõhusust liiklusohutuse parandamiseks.
Katse viidi läbi enne ja pärast uuringuna, mille käigus jälgiti mootorsõidukijuhtide käitumist ja selle muutust.
Transpordiamet analüüsis katselõigu läbinud 118 231 mootorsõiduki kiiruskäitumist.
Projekti esimesel etapil ületas keskmist kiirust 39 protsenti sõidukitest ning teisel etapil 32 protsenti sõidukitest ehk avaliku mõõtmisega vähenes kiiruseületamine 7 protsenti.
Kokku ületas keskmist kiirust ca 42 000 sõidukit.
Transpordiamet andis katse aruandes teada, et keskmise kiiruse avalik mõõtmine muutis liiklusvoo ühtlasemaks.
"Lõigu keskmise kiiruse avalik seire muudab liiklusvoo ühtlasemaks ja samal ajal kiirusrežiimi järgijate arv suureneb, mis loob eeldused raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste arvu vähenemiseks ja maanteetranspordi keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks," teatas transpordiamet.
Samas lisas transpordiamet, et keskmise kiiruse ületamine maanteedel on Eestis oluline probleem, kuna keskmist kiirust ületab 39 protsenti autojuhtidest.

Katseprojekti teise etapi eel rakendatud liiklejate teavitusmeetmed ehk liiklusmärkide paigaldamine ja kommunikatsioon mõjutasid juhtide kiirusevalikut.
Katseprojektil selgus, et 60 protsenti (71 217) sõidukijuhtidest olid seadusekuulekad. Ülejäänud 40 protsendi puhul joonistus välja neli kiiruskäitumise mustrit:
– ületab ainult keskmist kiirust (28 protsenti);
– ületab keskmist ja sisenemis- või väljumiskiirust (6 protsenti);
– ületab sisenemis- ja/või väljumiskiirust (4 protsenti);
– ületab kõiki kolme kiirust ehk kihutaja (2 protsenti).
Samuti selgus katse käigus, et:
– lõigu keskmise kiiruse ületajaid oli seitse korda rohkem kui hetkkiiruse ületajaid;
– kiiruseületajate osakaal langes teises etapis kõikidel lõikudel;
– keskmist kiirust ületasid enamasti sõidu- ja pakiautode juhid;
– II etapil suurenes nende liiklejate osakaal, kes möödasõitu ei sooritanud ja liiklusvoog muutus möödasõitude vähenemise tõttu sujuvamaks;
– väikese (kuni 1 sekund) pikivahega sõitvate sõidukite osakaal langes II etapil kolmel lõigul neljast.
Toimetaja: Valner Väino