Küll aga on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel plaanis stabiilsusprogramm ära kinnitada järgmisel nädalal. Nimelt peavad Euroopa Liidu riigid kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid, milles kirjeldatakse valitsuse poliitilisi valikuid. 

"Täna valitsuses kuulasime eelarvenõukogu hinnangut nii rahandusministeeriumi kevadprognoosile kui selle alusel koostatud stabiilsusprogrammile ja selle info me võtsime teadmiseks. Stabiilsusprogrammi osas otsuseid ei teinud. Koalitsiooninõukogus esmaspäeval arutame ja vajadusel teeme siis erakorralise istungi," rääkis ERR-ile terviseminister Riina Sikkut (SDE).

"Ühelt poolt on keskkond muutunud ja kevadprognoos näitab, et maksulaekumine on kehvem kui RES-i raames plaanitud ja seega see 1,9-protsendine puudujäägi eesmärk tõepoolest on kasvanud 2,6 protsendi peale," lausus Sikkut.

Sikkut ütles, et stabiilsusprogrammis puudus konkreetne RES-is kokku lepitud eelarve parandamise meetmete loetelu.

"Samas on küsimus, kuidas seda ikkagi 2025. aastal täita. Ja tõesti eelarvenõukogu ka ütles, et lootis väga näha stabiilsusprogrammis juba konkreetselt nende RES-is kokku lepitud eelarve positsiooni parandamise meetmete loetelu. Ehk siis, kui me oleme kokku leppinud, et 430 miljonit on maksutõusudega täiendavalt eelarvesse kogutav tulu, siis millised need maksutõusud siis on ja millisest aastast nad rakenduvad? Samamoodi see, mis puudutab kokkuhoidu või teisi RES-i kokkulepped, siis seda konkreetsust eelarvenõukogu lootis näha ja seda seal praegu ei ole," rääkis Sikkut.

Ta lisas, et koalitsioonipartnerid peaksid veel arutama ning võib-olla rahandusminister annab aimu, mis maikuus tulev ettepanek on, et sotsid saaksid südamerahuga öelda, et saavad niimoodi edasi minna.

Sikkut: meetmete osas peab olema poliitiline kokkulepe

Sikkut ütles neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaaldemokraadid ei ole kokkuleppest taganenud. "See, mida me kokku leppisime, nii täiendavate tulude kui kokkuhoiukohtade otsimise näol, on endiselt mõistlik. Seda kinnitas ka eelarve nõukogu. Kui see, mida kokku lepiti, ellu viia – sellest piisab. Aga nad ütlesid ka, et puhvreid ei ole. See, milles on kokku lepitud tuleks ära teha, muidu ei ole võimalik eesmärke saavutada," rääkis ta.

"Ma arvan, et eriarvamus meil tuleb 430 miljoni osas. See on stabiilsusprogrammis kirjas, kui RES-i kokkuleppe täitmine – sotsiaaldemokraadid sellest täpselt niimoodi aru saavad. Me ei ole teinud täiendavat otsust tulude suuremast kogumisest loobuda. 2025. aasta osas selle muutuse saavutamine muutub järjest keerulisemaks," sõnas Sikkut.

Ta lisas, et sotsid on nõus RES-i kokkuleppe fikseerimisega, kuid see tuleb täita kiiremas korras sisuliste detailsete tegevustega.

Võrklaev: mitmed sisutegevused on takerdunud

"Minul rahandusministrina ei ole midagi selle vastu, kui me kõik need meetmeread ära teeks. Küll aga on mitmed sisutegevused takerdunud," ütles Võrklaev. "Kõik need protsessid, mis KOV-ide rahastamise ümberkujundamist puudutasid, ei ole nii kiiresti liikunud kui me RES-is loodaksime. Ma ei näe seda tulu."

"Mis puudutab seda 400 miljonit täiendavat maksu järgmisel aastal, siis vaadates eelmise aasta kogemust, kus me lootsime, et majandus taastub kiiremini – me oleme praegu täpselt samas seisus. Jah, seal on näitajaid, mis annavad kindlust, et inflatsioon alaneb, keskmine palk tõuseb, intressid peaksid alla tulema, reaalpalga kasv ületab tugevalt inflatsiooni. Need annavad kindlust, et majandus hakkab paranema," rääkis Võrklaev.

Ta sõnas, et täiendav 400 miljoni euro suurune maksutõus võib majandust liiga tugevalt lüüa, lisades, et seda summat on võimalik täita riigisektori kokkuhoidudega.

Sikkut: miljardit ei ole võimalik kärpida

Sikkut ütles, et eelarve nõukogu hinnangul on täiendava pingutuse suurus üks miljard eurot ning et seda summat ei ole võimalik kärpida.  

Ta lisas, et kõik suured kuluotsused nõuavad ka IT-arendust, mis aga ei saaks järgmise aasta alguseks valmis.

"Meil ei ole võimalik kärpega siit välja tulla, sellepärast peab olema tulupool laual," lausus Sikkut, lisades, et valitsuse ülesanne on viia eelarve jätkusuutlikule trajektoorile pikemaks perioodiks.

Eelarvenõukogu leidis, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on olnud sobilik stabiilsusprogrammi koostamiseks.

Lõhmus: programmis tuleks olla konkreetsem

Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus ütles, et stabiilsusprogramm võiks olla konkreetsem.

"Meie laiem soovitus oli, et olla seal natuke konkreetsem, võib-olla ausam. Selles osas, missugused punktid, missugused meetmed järgmiseks, 2025. aastaks jõustuvad ja missugused plaanitakse ümber mõelda, kõrvale lükata või muuta," sõnas Lõhmus.

"Mõnda meedet ei taheta rakendada, mõne meetme hulgas on erimeelsusi, need tuleks heal juhul siiski kokku leppida ja selgeks rääkida enne, kui see stabiilsusprogramm esitada. See on meie ettepanek," lisas ta.

Riigieelarve seaduse järgi peab valitsus stabiilsusprogrammi kinnitama hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust ning see tuleb esitada Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu hindavad liikmesriikide esitatud programme mais–juunis.