Aprilli alguses avaldatud kevadine majandusprognoos näitas, et kui kõik riigi eelarvestrateegias lubatu ära teha, on tänavune eelarvemiinus 3,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab 0,4 protsendipunkti jagu suuremat miinust kui Euroopa Liidu reeglid lubavad.

"Et jääda sinna kolmeprotsendise defitsiidi juurde, mis on eelarvereeglite kohane, peaks me positsiooni parandama umbes 175 miljonit," rääkis rahandusminister Mart Võrklaev Vikerraadio saates "Uudis+" ning lisas, et on erinevad kärpemeetmed välja pakkunud.

"Enne liiga detailselt neid avalikult ei kommenteeriks, kui saame omavahel need läbi arutada. Praegu on kõik süvenemas ja kaasa mõtlemas," sõnas Võrklaev.

Sotsiaaldemokraatide juht, siseminister Lauri Läänemets ütles, et sotsid ja Eesti 200 esitavad oma nägemuse kolmapäeval. Läänemetsa kinnitusel on sotsiaaldemokraatide ettepanek Võrklaeva omast erinev. Nii näiteks pakkus Võrklaev tema sõnul välja võimaluse kaitsekulusid vähendada. "Riigikaitset ja sisejulgeolekut meie arvates hetkel kärpida ei tohiks," rõhutas Läänemets.

Omavalitsused, sihtasutused, valitsemiskulud

Siiski puudutab ka Võrklaeva kärpeettepanek riigikaitset vaid riivamisi, umbes kümne miljoni euroga. Ülejäänud raha peaks tulema mujalt, aga ülesanne pole lihtne ükskõik, kuidas arvutada.

Näiteks avalikustamisele kuuluvatele riigiametnike palkadele kulus läinud aastal kokku umbes 340 miljonit eurot. See tähendab, et kärpeülesande saaks täidetud, kui kõik need ametnikud juunikuus lahti lasta. Omaette küsimus on, mis jääks siis alles riigi teenustest.

Eesti 200 esimees, välisminister Margus Tsahkna usub, et valitsemiskulude arvelt õnnestub siiski tublisti kokku hoida.

"Ma olen kindel, et tänapäevases digitaliseeruvas maailmas on alati võimalik sealt kokku tõmmata," ütles Tsahkna. "Samamoodi me räägime sihtasutustest. Palgaanalüüs näitas, et ka kohalikud omavalitsused on läinud ikkagi vohama oma kulude võtmes. Ehk kokkuvõttes see ju kõik kajastub riigieelarve tasakaalus."

Bürokraatia arvelt kokkuhoidmise pakkus koalitsioonipartneritele välja ka Mart Võrklaev. Läänemetsa hinnangul võiks seal real ambitsiooni suurendada. Tema meelest tuleks üle vaadata ka plaanid selle kohta, kuidas me eurorahasid kasutame.

Näiteks eramajade renoveerimise toetusprogramm läks siseministri hinnangul valesse kohta. "Palju mõttekam oleks võib-olla mingis valdkonnas midagi eurorahade eest ära teha ja sealt vabaneks siis riigieelarve raha," pakkus Läänemets.

Need, kes said rohkem juurde, peaks ka rohkem kärpima

Mart Võrklaev konkreetsetest kuluridadest veel avalikult rääkida ei soovi. Küll avas ta pisut oma arutluskäigu põhimõtteid.

"Nii mõnigi valdkond sai 2024. aastaks raha juurde. Aga kui tulud ei tule kuludele vastu, siis ilmselt oleks tark ka seal sees mingil määral üle vaadata," rääkis Võrklaev. "Ehk me ei võta otseselt raha ära, aga sellest, mis me juurde andsime, saab keerulisel ajal natukene ambitsiooni vähendada."

Teiste sõnadega, tõenäoliselt peavad rohkem kärpima need ministeeriumid, kelle lisataotlused läinud sügisel rahuldati.

"Aga see, kust ministeerium selle raha leiab, on nende enda valik. See ei pea tulema sealt, kuhu raha suunati," sõnas Võrklaev.

Läänemets märgib, et sotsiaaldemokraatide juhitud ministeeriumitest esitati lisataotlused ühistranspordi reformiks, piiri väljaehitamiseks ja politseinike väljaõppeks.

"Kui ettepanek on, et ärge piiri puutuge, aga pange komandod kinni, siis tuleb seda ka sellisena öelda," sõnas Läänemets.

Kui palju mõjutab lisaeelarve 2025. aasta eelarvet?

Sellega Läänemetsa kriitika ei piirdu. Tema sõnul vaatavad Võrklaeva ettepanekud liiga kitsast pilti ega arvesta piisavalt järgmistel aastatel ees seisva miinusega.

"See ettepanek on midagi sellist, mis sobib enne valimisi rääkida ja tundub hea ja mõistlik jutt, mis kedagi ei häiri. Aga tegelikult peaksime tegema ka valimiste ajal raskeid otsuseid ja riigieelarvet päriselt parandama," rääkis Läänemets.

Võrklaev aga rõhutas, et kui sel aastal valitsemiskulusid vähendada, siis on need kulud madalamad ka järgmistel aastatel. "Mis täna tehtud, see osaliselt homme hooleta," sõnas Võrklaev.

Läänemets aga ütles, et Võrklaeva ettepanekutest puudutab vaid osa riigi püsikulusid. Osa aga plaanitud kulude edasilükkamist.

Sotsid ja Eesti 200 tahavad ka RES-i puudutavat kokkulepet

Siit joonistub taas välja ka üks peamisi koalitsioonipartnerite vahelisi arutelukohtasid. Reformierakondlased rõhutavad, et järgmiste aastate asjus tuleb kokkulepped sõlmida augustis. Sotsiaaldemokraadid jälle leiavad, et raamid peaks paika saama hulga varem ning hea oleks, kui need lepitakse kokku paralleelselt lisaeelarve tegemisega.

"Meie soov on vaadata kogu eelarvestrateegiat koos," sõnas Läänemets. "Ja kui on tahe olemas, siis ma olen kindel, et umbes nädala ajaga on võimalik kokku leppida kõik vajalikud bürokraatia kärpimise kohad järgmisteks aastateks ja ka maksutõusu kohad."

Muu hulgas tuletas Läänemets meelde sotsiaaldemokraatide mõtet maksuküüru kaotamine ära jätta. Pikemat plaani ootab ka Eesti 200 juht Margus Tsahkna.

"Võimalikult kiiresti tuleb ära teha põhimõtteline otsus üle välja kärpe osas, et anda suunised ministeeriumitele vastavad ettevalmistused teha augustikuuks," sõnas Tsahkna.

Ühes on koalitsioonipartnerid aga sama meelt – selleks, et riigikogu jõuaks lisaeelarve enne jaanipäeva vastu võtta, peaks valitsus selles mai jooksul kokkuleppele jõudma.