Nelikliidu koalitsioonileppes on kirjas linnaarhitekti ametikoha taastamine. Just tema peaks vahepeal keskse nägemuseta kujunenud linnaruumi puhul hakkama etendama strateegilist rolli, kes mõtestab pealinna arengut ja vajadusi tervikuna.

"Ma kindlasti ei tahaks, et jääks mulje, et linn seni on stiihiliselt arenenud. Ka sellel ajal, kui linnaarhitekti Tallinnal ei olnud, on tegelikult ikkagi neid üldisi raame linna arengul jälgitud," ütles abilinnapea Madle Lippus.

"Sa pead olema hästi tugev lõimija erinevate osapoolte juures. Kui me räägime linnaruumi teemadest, siis osapooled on ju praktiliselt kõik – linnaosad ja erinevad ametkonnad. Nii et see lõimija roll on tähtis. Ja ma arvan, et seda oli ka Tallinnas tunda. Kui sellise lõimija roll kadus, siis tegelikult otsustusprotsessid muutusid segasemaks," rääkis endine Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Ootused linnaarhitektile ei ole aga muud kui ambitsioonikad.

"Teada on ju, et Tallinn on kõige segregeerunum pealinn Euroopas ning just need tendentsid on need, mille jaoks on oluline, et linnal oleks linnaarhitekt, kes selle ruumilist arengut lähtuvalt sellest kavandaks," ütles Lippus.

11 aastat Tartu linnaarhitektina töötanud Arjus rõhutab siiski, et üks inimene ei saa parandada kogu süsteemi.

"Linnaarhitekti positsioon tegeleb eelkõige strateegilise ja suurema plaaniga. Ta ei tohi tegeleda igapäevase aiaaukude küsimustega. Ja suured küsimused on ju laias laastus see, kus elab tallinlane, kus töötab tallinlane ja milline on ka veel koostöö lähivaldadega," selgitas Arjus.

Ametisse otsitava linnaarhitekti peamiseks alusdokumendiks peaks olema linna ja ka linnaosade üldplaneeringud. Ent esmalt vajavad need ise uuendamist.

"Meil on väga aegunud üldplaneeringud aluseks. See on jätnud võib-olla liiga sogase vee seal ujumiseks," sõnas Arjus.

"Tallinna üldplaneering, mis käsitleb tervet linna ja kehtib veel kahes linnaosas suures plaanis – see on kesklinn ja Põhja-Tallinn –, on pärit aastast 2001," ütles Lippus.

Uus üldplaneering on strateegiakeskuses ettevalmistamisel, ent töö lõpuleviimine jääb samuti linnaarhitekti ülesandeks.

"Põhja-Tallinnale on see juba enam-vähem valmis saamas. Kesklinnas on see koostamisel. /.../ Aga minu selge suund on, et see peab toimuma mõlema planeeringu puhul kindlasti järgmise aasta jooksul," ütles Lippus.

Just linnaarhitekti käe all peaks ellu äratatama aastaid ette valmistatud, ent lõpuks sahtlisse lükatud peatänava projekt ehk mööda Narva maanteed Hobujaama sõlmpunkti läbiv tänavalõik, kuhu viivad Pärnu ja Tartu maantee ning mida hakkab läbima rajatav sadamatramm. Kõik kolm magistraalteed on praegu haljastuseta hallid majaderivid, kust autod tuhisevad tolmu üles keerutades läbi ja kuhu tänavaäärsed ärid ei jää tavaliselt kauemaks kui aasta.

"Mis on nüüd Tallinna probleem täna ja mida näitavad ka erinevad alusuuringud, on see, et Tallinna südalinn on tegelikult kujunemas pigem selliseks turisti- ja töötegemise tsooniks ja vähem tahetakse siin elada," märkis Arjus.

"Meie soov ja ma arvan, et see on Tallinna ülene soov, on see, et kesklinn ikkagi toimiks kesklinnana. /.../ Ehk loomulikult on linnas jätkuvalt oluline see, et sealt saaks läbi ja saaks liikuda, saaks liikuda ka autoga, aga neil tänavatel peab olema ka nii-öelda kohaväärtus. Ehk seal peab olema võimalik ka olla, rääkida ja seal peab jaguma kohta haljastusele, kuna kõik need tänavad on tegelikult ka inimeste elukohad," rääkis Lippus.

Lisaks linnasüdamele vajavad aga tähelepanu ka kiiremini arenevad linnaosad. Eeskätt ootavad need uusi ühistranspordi lahendusi, sest iga lisanduva elaniku jagu autosid Tallinna tänavad läbi lasta ei suuda.

"Ilmselt Põhja-Tallinn saab lähiaastatel olema üks selline tõsine probleemne koht sellepärast, et kui me näeme, kuidas Põhja-Tallinnas praegu uued arendused kerkivad, siis selge on see, et see vajab ka märkimisväärselt suuremat ühistranspordi kohalolekut seal. Muidu tulevikus hakkavad kõik need inimesed liikuma kesklinna autodega ja siis ühel hetkel tekib siin neid pudelikaelu nii palju, et me ei jõua seda ära imestada," rääkis arhitekt Kalle Vellevoog.

"Inimesed saavad ühistransporti eelistada ainult siis, kui see annab neile ajalise võidu, et see on mugav, puhas, toimib hästi," ütles Vellevoog.

Inimnäoline ja mugavalt liigeldav linn eeldab ka kesklinlikku tihedust, mis üksiti pakub kinnisvara erineva paksusega rahakottidele, et vähendada varalist segregatsiooni. Eeskujusid on Euroopas küllaga, kelle heast elukeskkonnast šnitti võtta.

"Amsterdam ja näiteks ka Kopenhaagen kindlasti on väga mõnusad linnad, kus elada. Siin tuleb arvestada seda, et nende inimesekeskseks ja inimmõõtmeliseks kujundamine algas juba rohkem kui 50 aastat tagasi," sõnas Lippus.

Abilinnapea ütles, et Tallinn püüab kaotatud aega kiirete sammudega tasa teha, ent see on kulukas ja kõik ei käi ka kiiresti. Seetõttu on võetud kasutusele taktikalisi urbanismi võtted. See tähendab kiirhaljastust ehk teisaldatavaid ajutisi parke ja värviga märgitud samatasandilisi rattateid.

"Soov on loomulikult, et see läheks oluliselt kiiremini kui need 50 aastat, mis mujal selle muutuse tegemiseks läinud on," ütles Lippus.