Osa vene peresid eelistab üleminekukooli asemel eestikeelset kooli
Eestikeelsele õppele üle minnes eelistavad osa vene peredest lapsi kohe panna eesti kooli. Tallinna tellitud uuringus nähtub, et kui vene perede hinnangul võiks eesti ja vene lapsi olla klassis pooleks, siis eesti pered soovivad, et lõviosa lastest oleks eestlased.
Kuna sügisest hakkavad kõik 1. klassi lapsed õppima eesti keeles, siis nii mõnigi vene pere on otsustanud oma lapse panna kohe eesti keele kooli, mitte õppeasutusse, mis alles hakkab eesti keelele üle minema.
"Võib-olla üldine ootus oli, et toimub massiline liikumine, aga me räägime sellest, et eesti koolidesse on umbes 100 last rohkem soovi avaldanud, üleminekukoolidesse umbes 300 vähem. Aga me peame arvesse võtma, et sügiseks on 200 last vähem ka kooli minemas. See proportsioon on kolmandik ülemineku kooli ja kaks kolmandikku eesti kooli," lausus Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.
Suurem on tung eesti kooli Lasnamäel, kus Kuristiku ja Laagna gümnaasium saavad moodulklassid, et rohkem lapsi vastu võtta. Laagna kool on valmis vastu võtma kuni viie klassi jagu lapsi senise kolme asemel. Juba praegu on algklassides pea pooled lapsed mitte-eestlased.
"Nii sellel aastal kui eelmisel aastal vene peredest tulevate laste soov on suurenenud järk-järgult. Eks see viitab sellele, et õpetajaid ei ole ja eesti koolides eesti keele õpetamise tase on kõrgem," ütles Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam.
Mullu Tallinnas tehtud uuringust selgus, et eesti pered eelistavad klassi, kus oleksid kas ainult eesti lapsed või siis moodustaksid nad valdava enamuse. Iga kümnes eesti pere ei pidanud aga keele järgi klasside jaotamist oluliseks. Vene pered aga eelistavad klassi, kus eesti ja vene lapsi oleks pooleks.
Rundu sõnul mitte-eesti laste osakaalu klassis linn määrama ei hakka.
"Me peame arvestama linnaosaga, rahvastikuga ja see erineb. Ultimatiivset õiget vastust ei ole. Me teame, et mitmed koolid on moodustamas sügiseks keelerühmi tasemepõhiselt," lausus Rundu.
Kahe aasta eest Ukrainast Tallinna kolinud Svetlana tegi haridusametis avalduse, et tütar hakkaks õppima vene koolis, mis läheb üle eestikeelsele õppele.
"Vanem laps käib kodu kõrval koolis, meile meeldib, sobib ja otsustasime sinna ka noorema saata," ütles Svetlana.
Svetlana usub, et tütar Irina saab koolis hästi hakkama, sest käib eestikeelses lasteaias.
Sõbrakese lasteaias lõpetab kahe rühma jagu lapsi, seni on pea pooled pered otsustanud oma lapse saata eesti kooli.
"See sõltub kõik perekonnast, prioriteetidest. Paljud vanemad, kes vabalt ise räägivad eesti keelt, julgelt panevad oma lapse eesti kooli ja meie aitame. Teadmised on lapsel ja lapsevanemad ei pabista üldse, kuidas laps saab hakkama," lausus Tallinna Sõbrakese lasteaia direktor Irina Tumanova.
1. klassi kohad saavad Tallinnas jagatud 20. maiks. 2500 last läheb eesti kooli ja ligi 1300 eestikeelsele õppele üleminevasse kooli.
Toimetaja: Marko Tooming