Madis Müller vastas esmaspäeval riigikogus arupärimistele, kus EKRE fraktsiooni liikmed uurisid, kas Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad peaksid tegelema aktiivselt kliimapoliitikaga.

Müller ütles, et Euroopa Keskpank on pingutanud, et mitte olla ideoloogiline. Eesti Pank on osa eurosüsteemist ning nii kohaliku kui ka Euroopa Keskpanga peamine eesmärk on anda endast kõik, et hinnatõus püsiks piisavalt väike.

"Ainult nii palju, kui see ei lähe vastuollu meie põhieesmärgiga ehk pingutused hinnastabiilsuse nimel, peaksime toetama EL-i muid majanduspoliitikaid ja minu hinnangul läheb kliimapoliitika nende muude majanduspoliitikate kategooriasse," sõnas ta.

Müller lisas, et kliimateemadega arvestamine ei ole Euroopa Keskpanga jaoks isetegevus, vaid seadusandja tahe. Kliimapoliitika ei mõjuta tema sõnul ainult keskkonda, vaid ka majandust ja finantssüsteeme, sest kliimamuutused põhjustavad äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis võivad mõjutada tarneahelaid, suurendada hindade heitlikkust või tuua kaasa teatud toodete ja teenuste hinnatõusu.

"Euroopa Keskpank on hinnanud, et 2022. aasta kuumalaine kergitas toiduainete hindu euroalas ligi 0,7 protsendi võrra ja selle mõju ulatus ka 2023. aastasse," tõi Müller välja.

Ta märkis, et lisaks mõjutavad kliimamuutused ja -poliitika otseselt keskpanga varasid, sest kui need varad on seotud kliimamuutustest mõjutatud majandussektoriga, on ka keskpanga bilanss otseselt avatud kliimariskidele.

"Kliimariskid kujutavad endast finantsriske," tõdes Müller. "Äärmuslikud kliimasündmused põhjustavad majanduses häireid ja on oluline, et pangad oleksid neid oma riskijuhtimise praktikas arvestanud. Ükski pankade vaatenurgast arvestatava mõjuga risk ei tohi jääda järelevalves märkamata."

Samuti rõhutas Müller, et keskpank ei tegele muude poliitikatega peale rahapoliitika, mingil määral ka finantssektori regulatsioonidega seonduvaga ning ei sea ka küsimärgi alla Euroopa Liidus ühiselt kokku lepitud kliimapoliitika eesmärke.