Rahastusmudeli töörühm tegi ettepaneku, et kooliastmeti võiksid olla erinevad rahastusmõõdikud ning gümnaasiumite puhul ei arvestataks enam regionaalset koefitsienti, kuna gümnaasiumid peaksid koonduma suurematesse keskustesse.

Eesti Linnade Ja Valdade Liit tõdes kohtumisel, et protsess on olnud liiga kiire ja kõigilt 79 omavalituselt pole võimalik haridusleppeks kooskõlastusi saada.

"Nelja kuuga ei ole võimalik sisuliselt läbi arutada ja piisavalt analüüsida Eesti haridussüsteemi kitsaskohti, mida soovitakse haridusleppega lahendada – kuidas tagada õpetajate järelkasv, kuidas korraldada koolivõrgu reform ning kuidas tagada piisav tulubaas omavalitsustele, kes saaksid korraldada kvaliteetset haridust kohtadel. Haridusvaldkond on väga keeruline ning siinkohal ei saa teha tormakaid otsuseid. Meile teeb muret probleemne riigi rahanduspoliitika ning omavalitsuste keeruline rahanduslik seis," ütles Eesti Linnade Ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

"Loomulikult me oleme sellega nõus. Näeme ka ise, et tõenäoliselt on meie ambitsioon olnud liiga suur, et me ei jõua sellise tempoga põhjalikult kokku leppida," sõnas haridusminister Kristina Kallas.

"Ajaline siht on see, et meil on päris palju punkte kõigis kolmes suures teemas, milles me oleme juba konsensuslikul seisukohal ja need me sõnastame 20. mai kohtumiseks ära. Suur osa punktidest tegelikult ei puuduta rahalisi küsimusi, vaid puudutab üleüldist õpetajate töökorraldust, ka karjäärimudeli astmestikke näiteks – need me suudame kokku leppida 20. mail. Aga sealt edasi on mõned punktid, mis on seotud rahastusega ja need punktid vajavad detailsemat arutelu. Peame ilmselt võtma ka terve suve nende töökohtumiste korraldamiseks, sest septembris meil on riigieelarve läbirääkimised, selleks hetkeks peavad meil ka rahalistes küsimustes mingites punktides olema kokkulepped olemas," lisas minister.

Omavalitsuste sõnul tõi seekordne kohtumine selguse asemel küsimusi juurde. Näiteks on omavalitsustele selgusetu, millist lisaväärtust annab hariduslepe, mis on oma olemuselt sarnane 2015. aastal sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppega, millele toona kirjutasid alla Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpetajate Liit, haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Koolijuhtide Ühendus. 

Omavalitsuste sõnul on vastuskirjas linnade ja valdade liidule ministeerium selle kokkuleppe täitmise küsimuses varjunud õigusliku aluse puudumise taha.

"Eesti Linnade Ja Valdade Liidule jääb siinkohal arusaamatuks, miks omavalitsused peaksid osalema jätkuvalt haridusleppe läbirääkimistel, kui hiljem tõdetakse, et sellel leppel puudub õiguslik alus ja seda ei pea täitma. Lepinguõiguses kehtib õiguse üldpõhimõte – pacta sunt servanda – lepingut tuleb austada, poolte kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik. Olgu siis tegemist kas või heade kavatsuste kokkuleppega," kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Liit lisas, et pika plaani arutelu kõrval on omavalitsuste vaatest riigi poolt jätkuvalt lahendamata probleemid käesoleva aasta vaates: omavalitsusteni ei ole täies mahus jõudnud õpetajate palgatõusuks vajalikud finantsid, eestikeelsele õppele ülemineku rakendamiseks on viibinud õpetajate täiendavad palgavahendid, omavalitsustele soovitakse panna poole eelarveaasta pealt täiendavaid kohustusi lasteaiaõpetajate palga tõusuks. Liit märgib, et enne uute võimalike kokkulepete sõlmimist on vajalik saada selgus, kas 2025. aasta riigieelarvesse leitakse katteallikas püsikuludele, mida tõi endaga kaasa õpetajate palgatõus 2024. aastal.