Omavalitsused: enne uusi hariduskokkuleppeid tuleb täita varasemad
Hariduskriisi ei saa lahendada täiendavate kokkulepetega, vaid pigem tuleb alustada varasemate kokkulepete täitmisest, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige Maris Toomel pärast esmaspäeval toimunud haridusleppe kohtumist.
Omavalitsused ootavad analüüsi, mida on erinevad osapooled teinud selleks, et rakendada juba 2013. aastal kehtestatud õpetaja töö- ja palgakorralduse põhimõtted. Liit lisas, et enne uute kokkulepete sõlmimist tuleb kõigepealt analüüsida, mida on seni õpetajaameti, tööaja ning palgakorraldusega seonduva seadusandluse ja 2015. aastal sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe ellu rakendamiseks osapooled teinud või tegemata jätnud.
Toomel ütles haridusleppe kohtumise järel pressikonverentsil, et 2021. aastal on valitsusel heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava, mis sisuliselt ongi hariduskokkulepe. "Täiendavate kokkulepetega hariduskriisi ei lahenda, pigem võiks alustada eelnevate kokkulepete täitmisest," lisas ta.
Ka omavalitsuste liidu asedirektori Jan Trei sõnul on tervitatav, et valitsus on haridusteemad suurema tähelepanu alla tõstnud, ent eelisjärjekorras tuleks ära lahendada kõik seni lahendamata teemad.
"Enne uute lennukate ideede arutamist tuleks vanad võlad ära klaarida, alustades õpetaja palga alammäära tagamiseks vajalike vahendite jõudmisest omavalitsusteni. Valitsuses on juba aastal 2021 heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava, mis ongi oma sisult hariduslepe, kuid omavalitsustele on jäänud ebaselgeks, milline õiguslik jõud haridusleppel on ning mida sellega soovitakse saavutada. Samuti pean oluliseks enne uute kokkulepete sõlmimist analüüsida, miks vanad kokkulepped pole viinud eesmärgini," ütles Trei.
Ta lisas, et kuni valitsusel puuduvad kokkulepped riigi eelarvestrateegias vähemalt järgmiseks neljaks aastaks, ei saa omavalitsused teha õpetajate töö- ja palgakorralduse kujundamisel pikaajalisemaid plaane kui üks aasta.
Haridusminister Kristina Kallas ütles pressikonverentsil, et hariduse arengukava on visioonidokument, millel rakendusmehhanisme pole. Ta selgitas, et samas selle visiooni rakendamiseks peaksid tulema kokkulepped ning ka erinevaid strateegiadokumente on juba vastu võetud.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltri ütles pressikonverentsil, et praegu ei ole aeg selleks, et otsida süüdlasi, miks midagi on hariduses tegemata jäänud. "Peame vaatama, mida saame koos teha, et saaksime nüüd edasi minna, et õpetajad oleksid koolides olemas. Selleks peame tegema ühiselt pingutusi, et õpetajate töökoormus ja -tasu oleks mõistlik, et meie väga hea haridus saaks kesta," rääkis ta.
Toomel lisas, et keegi ei otsigi süüdlasi, vaid tähtis on teada saada, mis on varasematel aastatel tegemata ja tehtud.
Esmaspäevane kokkusaamine oli haridusleppe läbirääkimiste teine arutelu. Sellel kohtumisel oli põhiteema õpetajate töö- ja palgakorraldus ning koormusarvestus. Kui haridustöötajate liit näeb vajadust selgelt kokku leppida õpetaja tööülesannetes, siis omavalitsused detailset tööülesannete loetelu ei poolda, sest see kahjustaks koolijuhtide ja õpetajate autonoomiat.
Linnade ja valdade liit tuli ka ettepanekuga, et õpetajate üldtööaeg peaks olema 35 tunni asemel 40 tundi nädalas. Haridusminister Kristina Kallase sõnul on praegu kõik variandid laual.
"Me jõudsime täna siiski väga lähedale vähemalt ühes punktis, milles me kokku leppisime – et meil on vaja kokku leppida selles, mis on õpetaja tööülesanne ja mis on kõik muu, mis tegelikult ei ole otseselt õpetaja tööülesanne ja mida peaks tegelikult koolis tõenäoliselt tegema mõne muu ameti pidaja," rääkis Kallas.
"Peamegi hästi reaalselt ja kriitiliselt vaatama, et kui ikkagi 35 tundi on täis ja on ikkagi rida ülesandeid, mida me siiani oleme täitnud, siis peamegi ütlema, et vabandust, me ei tee neid ülesandeid, sest need ei mahu meie töö hulka," kommenteeris Voltri.
Tema sõnul tuleb töötundide arvu suurendamisel ka töötasu suurendada. "Palju huvitavaid mõtteid on inimestel. See tähendab ühe seitsmendiku võrra töökoormuse suurendamist ja see tähendab ka samaväärselt ka töötasu suurendamist. Õpetaja töötasu oleks siis 140 protsenti keskmisest, see on kindlasti arutamist väärt," ütles ta.
Osapooled loodavad õpetajate karjääri- ja palgamudelis ning töötingimustes kokkuleppele jõuda mai lõpuks.
Toimetaja: Merili Nael