Pikaajalisel haridusleppel on palju osapooli. Esmaspäeval oli erinevate ametiühingute, liitude ja omavalitsuste esindajaid saalis kokku sadakond.

Edasi jätkub töö väiksemates rühmades, kuhu on samuti kaasatud omavalitsuste esindajad.

"Tänaseks kohtumiseks volitusi ei olnud vaja. Järgmisteks kohtumisteks on igal kohalikul omavalitsusel vaja saada oma esindaja volitus volikogudest, sellega tegeldakse. Ka mina kui Jõhvi vallavanem lähen taotlema jõhvi volikogult vastavat volitust. Meie suudame selle kindlasti ära teha," lausus linnade ja valdade liidu juhatuse liige Maris Toomel.

Läbi hakatakse rääkima neljas suures peatükis.

"Üks peatükk on karjäärimudel, teine peatükk on töötingimused ja koormusarvestuse kokkulepped, kolmas on rahastusmudel ehk nii palgarahastus kui ka üleüldine haridustoetus. Neljas punkt, mis täna juurde tuli, on seotud õppekava ja kaasava hariduse rakendamisega. Ka seal on ressursipinge sees," rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Nii mõneski teemas on osapooltel eriarvamused. Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri tõi välja õpetajate karjäärimudeli koostamise.

"Oli, nagu eelnevalt meil räägitud, et moodustatakse uus töörühm, mis kaasab neid, kes laua taga on. Aga üllatuseks pareeriti see ära ja öeldi, et jätkab ekspertgrupp, kes on oktoobrist koos käinud ja mingeid mõtteid paisanud üles. See on päris kummaline ja tekitab tunde, et tahetakse jõustada mingit ministeeriumi nägemust," märkis Voltri.

"Kuna kutsestandard, millest tänane karjääriastmestik lähtub, on ülikoolide korraldada ja juhtida, siis me ei saa seda kokku leppida ilma ülikoolide osaluseta. Selles mõttes on palju laiem osapoolte ring," ütles Kristina Kallas.

Kõigis teemades loodetakse sisulise konsensuseni jõuda mais. Rahanumbritega kokkulepped loodab minister saavutada pärast riigieelarve läbirääkimisi ehk allkirjad võiksid haridusleppele saada sügisel.

"Lõpuks, kui hariduslepe formuleerub, siis on see koht, kus omavalitsused lähevad oma volikogudest mandaati saama, et kas nad saavad allkirja anda või ei anna," ütles Kristina Kallas.

"Kui ei jõua päris kokkulepet, siis vähemalt saab teiste regulatsioonidega edasi minna. Et õpetajad oleksid tulevikus kindlad. Kindlasti nii paljude osapoolte vahel on konsensust raske leida," nentis Voltri.