"Küsimus on protseduurides. Mis moodi operaatorid lendavad, mis moodi käituvad. Süsteemi taha küll miski ei jää," lausus Värk.

Esmaspäeva pärastlõunal aidati Tallinnas mitmel väikelennukil Tartus maanduda, hoolimata GPS signaali häiretest.

Lennuakadeemia lennundusteenuste osakonna juhataja Kristi Seppa ütles, et Eestis on konventsionaalsed vahendid ära kaotatud – NDB-d ja VOR-id – ning et kogu lendamine on läinud GPS lähenemise peale.

Seppa sõnul pole Finnairi pilootidel GPS-signaali kadumise korral Tartus maandumisel erilist mänguruumi.

"Piloodil pole endal midagi teha. Tal on käsiraamatud ja protseduurid. Mis instrumendid tal töökorras on  ja vastavalt sellele firma protseduuridele käitub. Mõned kirjutavad protseduuridesse, et võid teha night circling´ut. (See on) selline asi, et lendad lennujaama kohale. Kui tingimused on head, võid visuaalis maha tulla. Või on protseduuridesse sisse kirjutatud, et visuaallähenemine on lubatud. Aga see eeldab seda, et sa näed füüsiliselt rada;" rääkis Seppa.

Kuni Tartus GPS-i peale loota ei saa, leiab Seppa, on ainus lahendus oleks Tallinnast praegu pakutava lennuinfo asemel taastada lennujuhtimisteenus. See eeldab aga teise kvalifikatsiooniga personali.

"See oleks kõige mõistlikum variant. See on puhtalt lennuliiklusteeninduse teema. Aga isegi kui üleöö keegi otsustab, et seda teha, siis see ei ole võimalik. Kõigepealt tuleks taastada lennujuhtidel pädevuse. See võib aega võtta kolm kuni kuus kuud. Üleöö häid lahendusi ei eksisteeri," lausus Seppa.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) saatis nädalavahetusel mõõtemeeskonnad Tartusse GPS-i segamist uurima. Maapinnal ootuspäraselt häireid ei tuvastatud.

GPS-signaali segamine algab umbes pooleteist kilomeetri kõrgusel õhuruumis ja selle eesmärk ei ole rünnak Eesti vastu, ütles TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu.

"Meie hinnangul nad (Venemaa – toim.) üritavad droonitõrjet teostada sellega. Me hetkel arvame, et see on kõrvaline mõju. Füüsiliselt kaitsta ennast on raske. Need lained levivad ikka, see on füüsika. Eestil on võimalik pöörduda rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu poole, mille liige on ka meie idanaaber. Või siis võime pöörduda ka otse idanaabri poole selle probleemiga. Aga üldjuhul sellised teavitused ei ole väga tulemust andnud," lausus Kulu.