Niemietz tõi välja, et orjakaubandusest lõikasid kasu pigem mõned perekonnad ning rikkus koondus seega väheste inimeste kätte. Samal ajal pidi lihtrahvas katma kolonialismiga kaasa tulnud sõjalisi ja administratiivseid kulutusi, vahendas The Telegraph.

Niemietz kirjutab, et kolonialismist teenitud kasum oli piisav, et mõned inimesed said väga rikkaks. Teisalt polnud seda raha piisavalt, et oleks avaldanud mõju riigi majandusele laiemalt. Seetõttu ei tulnud riiki juurde ka märkimisväärses koguses investeeringuid. Ka orjakaubandusel oli väike mõju riigi majandusele.

Viimasel ajal on hakanud aga levima väited, et Lääne-Euroopa riigid said rikkaks tänu kolonialismile ja orjakaubandusele ning just seetõttu algas 19. sajandil Euroopas tööstusrevolutsioon. Niemietz lükkas need väited ümber. 

"Atlandi-ülene orjakaubandus polnud Briti majanduse jaoks olulisem kui õlletööstus või lambakasvatus. Samas me pole kuulnud selliseid väiteid, et õlleäri rahastas tööstusrevolutsiooni või lambakasvatus rahastas tööstusrevolutsiooni," märkis Niemietz.

Tööstuslik pööre on seega seotud pigem Euroopa varasema ajalooga, tööstusrevolutsiooni juured ulatuvad kesk- ja antiikaega, olulist rolli mängib veel ka geograafia. 

Briti kaubandusminister Kemi Badenoch tervitas Niemietzi uuringut ja leiab samuti, et Suurbritannia rikkus pole üles ehitatud imperialismile. 

"Tööstusrevolutsiooni ja meie kaasaegse majanduse allikaks oli Briti leidlikkus ja töökus, mille vallandasid vaba turg ja liberaalsed institutsioonid," märkis Badenoch. 

Niemietz leidis, et kuigi impeerium andis Briti majandusele vähesel määral kasu, siis imperialismiga kaasnesid ka suured kulud. Seega võis raha riigist hoopis välja voolata. 

Siiski tõi Niemietz välja, et kolonialism mõjus laastavalt nendele maadele, mis sattusid võõrriigi võimu alla ja negatiivseid mõjusid on tunda veel tänapäevalgi. Kolonialismi ohvriks sattunud riikide institutsioonid on endiselt nõrgad, need riigid on seetõttu vaesemad. 

Mõned riigid lõikasid kolonialismist ka otsest kasu, heaks näiteks on Belgia võim Kongos. Belgia kehtestas Kongos väga julma režiimi ning seetõttu sai seal surma ligi 10 miljonit inimest. 

Enamik lääneriike aga said kolonialismist ja orjakaubandusest vähe kasu. Näiteks Saksamaa industrialiseerus juba enne koloniaalimpeeriumi loomist. Tänapäeval demokraatlik ning jõukas Jaapan sai lääne standardite alusel rikkaks alles 20. sajandi teisel poolel.