Tartu vene emakeelega noored õpivad peamiselt kahes koolis – Annelinna gümnaasiumis ning Aleksander Puškini koolis. Neist keerulisemas olukorras on Puškini kool, kus on iga klassiparalleeli juures üks kuni kaks väikeklassi, kus õpivad HEV ehk haridusliku erivajadusega õpilased.

"HEV lapsi koolis on 50 protsenti ja isegi rohkem, aga erivajadus on väga erinev, mõned õpilased õpivad tavaklassides ja saavad hakkama. Nad õpivad osaliselt eesti keeles ja järgmisest aastast veel suurem osa toimub eesti keeles. Aga mõned õpilased õpivad eriklassides, kus nad veel rohkem tuge vajavad. Nende õpetamine on väga spetsiifiline, kõik need protsessid, mälu, loogika jne vajavad teistsugust lähenemist. Nende spetsialistide arv ei ole nii suur, et välja vahetada kõiki," selgitas Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Braziulene.

"Puškini kool on tegelikult teinud väga tänuväärset tööd, see on Tartu koolidest kõige suurema tuge vajavate laste osakaaluga kool üldse," sõnas Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski.

Linnavalitsus on Puškini kooli ja Annelinna gümnaasiumiga kokku leppinud, et väikestele eriklassidele kehtib eestikeelsele õppele üleminekul aeglasem tempo kui ülejäänud Tartu õpilastele. Selle plaaniga läheb linnavalitsus ka volikogu ette.

"Nende laste, kes seal õpivad, individuaalne võimekus on see, mis on aluseks selle otsuse tegemisel. See ei ole mingisugune meie poliitiline soov. Neil on kõikidele Rajaleidja poolt antud see otsus, mis selgelt ütleb ära, milline on võimekus koolitöös osaleda. Neid on vaja käsitleda natukene teises võtmes ja teises tempos, aga siiski selge eesmärgiga, et loetud aastate pärast õpivad ka nemad kõik eesti keeles," rääkis Kaplinski.

Pikendust saavad kõik väikeklassid, välja arvatud esimene ja neljas klassiaste. Nemad alustavad sügisel eestikeelselt, seega ei pea Tartu riiklikul tasandil erandit küsima.

"See, millest me täna Tartu puhul räägime, on see, et Tartu lihtsalt pidajana kehtestab õppekeele nendes klassides, kuhu ei ole üleminek veel jõudnud. Enamuses nendes klassides on juba märkimisväärne osa õppetööst eesti keeles ja näiteks Puškini kooli näitel on meie teadmine, et ülejärgmisel aastal on selliseid õpilasi kogu kooli õpilastest 80 protsenti. Seega ma usun, et Tartu liigub oma seatud eesmärgi poole, et jõuda täielikult eestikeelse hariduse poole kiiremini kui see täna riiklikul tasandil on plaanis," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Riiklike plaanide järgi peaks sügisel eestikeelse õppega alustama kõik esimesed ja neljandad klassid ning lasteaiad. Et vabastada sellest hariduslike erivajadustega lapsed, on teinud taotluse haridusministeeriumile kolm omavalitsust – Tallinn, Maardu ja Narva.

"Riiklikul tasandil selliseid erandeid meilt oodata ei ole," ütles Dubolazov.