Maasikas: EL liigub rohkem enda julgeoleku ja konkurentsiga tegelemise suunas
Euroopa Liit on liikumas selle poole, et tegeleb senisest rohkem enda julgeoleku ja majanduse konkurentsivõimega, ütles Euroopa välisteenistuse kõrge ametnik Matti Maasikas.
Juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mille järel tegeleb liit Maasika sõnul rohkem enda julgeoleku ja majandusega ning läheb edasi rohepöördega.
"Euroopa Liit liigub selle poole, et tegeleda oma julgeolekuga, oma kodanike julgeolekuga palju tõsisemalt kui seni. Euroopa Liit liigub sinnapoole, et tegelda Euroopa majanduse konkurentsivõimega palju tõsisemalt kui seni. Euroopa Liit kindlasti jätkab rohelist üleminekut, kus kõik otsused on tehtud. Siin või seal – ja seda me kuuleme valimiskampaanias ka – võidakse seda analüüsida ja vaadata, kas tempo on piisav, aga selles suunas liigutakse edasi. Ja loomulikult, Euroopa Liit on üha geopoliitilisem, sest Euroopas käib sõda," selgitas Maasikas "Esimeses stuudios".
Rohepööre on saanud viimasel ajal Euroopa Liidus järjest vähem tähelepanu. Maasika sõnul on otsused selles vallas tehtud ja sellel teemal ei olegi vaja enam nii palju rääkida.
"Rohepöörde jaoks vajalikud otsused on tehtud, sellest ei ole vaja nii palju rääkida, kui oli vaja viis aastat tagasi. Otsused on tehtud, käib ellurakendamine. Muide, päris hästi käib – eelmisel aastal Euroopa Liidus CO2 emissioonid vähenesid 15 protsenti. See on märkimisväärne saavutus. Rohepööre töötab. Sellest on nende valimiste kontekstis järsku vaja vähem rääkida," ütles ta.
Maasikas märkis, et liidus rohepöördele võetud suunda ei muudeta.
"Suunda, mis Ursula von der Leyeni komisjon viis aastat tagasi võttis, ei muudeta. Siin ja seal saab temposid kohendada, saab vadata, kuidas on arukam rakendada neid asju. Aga see, et Euroopa Liit on seda suurtest majandustest maailmas esimesena tegemas, annab meile nähtavas tulevikus väga olulise konkurentsieelise," rääkis Maasikas.
Maasika sõnul tuleks Euroopa Parlamenti valida Eestist poliitikud, kes tõeliselt mõistavad, millega parlament tegeleb.
"Mina vaatan nende erakondade ja kandidaatide poole, kes näitavad, et nad on kõige paremini aru saanud sellest, millega Euroopa Parlament tegeleb. Euroopa Parlamendil on tohutu võim ja see tohutu võim on tal kaasseadusandjana, eriti siseturu küsimustes. Siseturg, mis on väga Euroopa Liidu toimimise keskmes. Ehk ma soovin näha ka Eestis debatti, mida saab teha Euroopa Parlament kaasseadusandjana, mida saab europarlament teha siseturu tugevdajana ja süvendajana," selgitas ta.
"Ei ole mingi saladus, et väikesel, siiski ikka veel Euroopa Liidu mõistes võrdlemisi mittejõukal ja kaugemal asuval avatud majandusel nagu Eesti on tohutult võita sellest, et siseturg töötaks paremini, süveneks, et saadaks lahti eranditest, mis on antud riigiabile. Kui koroonaviirus sisse lõi, siis Saksamaa valitsus andis Lufthansale üheksa miljardit eurot riigiabi, mis on pool Eesti riigieelarvest. Kui keegi arvab, et me suudaksime siin konkureerida, siis ei suuda. Mida ühetaolisemad on reeglid, seda parem on see Eestile ja seetõttu ma vaatan just nende erakondade poole," lisas ta.
EL on tunnistanud laienemise geopoliitilist vajadust
Sõjas olev Ukraina on praegu Euroopa Liidu kandidaatriik. Maasika sõnul oli Eesti liitumisel 20 aastat tagasi ja praegu Ukraina liitu pürgimisel olukord sarnane.
"Nii 1990. aastatel ja selle sajandi esimestel aastatel kui ka praegu on laienemine populaarne poliitika. Euroopa Liit saab aru, et ta ei saa enda naabruses lubada halle alasid. Muidu tuleb kohe keegi, kes hakkab neid punaseks värvima. Ja praegu on seda geopoliitilist vajadust laieneda tunnistatud," ütles Maasikas.
Tema sõnul tähendab see, et Euroopa Liit on ka avatum aitama Ukrainat reformide tegemisel ja seaduste ülevõtmisel.
Ukraina suudab võita liitlaste abiga
See, millise rahulega Ukrainas käiv sõda lõpeb, on Maasika sõnul Ukraina rahva ja president Volodõmõr Zelenski otsustada.
"Nemad otsustavad selle, et nüüd on nad oma eesmärgid saavutanud. Meie ülesanne on neile selles kaasa aidata. See on olnud näha 2022. aasta märtsi algusest, et nende relvade ja jõududega, mida Venemaa on tänaseni välja pannud, Venemaa ei suuda seda sõda võita. Meie kohustus on aidata Ukrainal sõda võita," ütles Maasikas.
Maasika hinnangul suudab Ukraina tagasi võtta Krimmi ja kõik teised okupeeritud alad.
"Kui me neid selles aitame. Liitlaste abiga suudab. Ei ole mingi saladus, et kolmas aasta sõda käib ja Ukrainas ka hiilib sõjast väsimus sisse, aga 90 protsenti ukrainlastest on jätkuvalt vastu igasugusele territooriumi loovutamisele," sõnas Maasikas.
Ta märkis, et kui sõda Ukrainas jõuab staatilisse faasi, siis on võidulootused sellel poolel, kellel on tehnoloogiline ülekaal. "Meil, Ukraina lääneliitlastel on need tehnoloogiad olemas, mida otsast ka Ukrainale antakse," lisas ta.
Maasika sõnul peab Ukraina vastu, kuni kodanike kaitsetahe püsib ja neil on relvastust, millega võidelda. "Seni on mõlemad. Relvastust võiks rohkem olla," märkis ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi