Madise tõi välja, et mitmel pool avalikus ruumis ja erakinnistutel kasutatakse kaameraid ning biomeetriliste andmete kogumine ja töötlemine suureneb nii avalikus sektoris kui ka erasektoris.

"Samal ajal on tekkinud nende andmete masstöötlemise, sealhulgas reaalajas isiku tuvastamise võimekus. Sellises olukorras tekib küsimus, kas avalikus ruumis isiku automaatne tuvastamine kaamerapildi kaudu ilma isiku nõusolekuta on õigusvastane või mitte ning kas seadus võimaldab seda piisavalt kindlalt järeldada. Kuna õigusliku aluseta jälitustegevus on karistatav, peab selline tegevus olema õigusnormidega selgelt keelatud," märkis Madise.

Analüüsimist väärib õiguskantsleri hinnangul ka see, kas ja mis tingimustel peaks olema keelatud isiku tuvastamine kaamerapildi järgi reaalajas mitteautomatiseeritud viisil, ehk kui kaamerapilti jälgib füüsiline isik.

"See peaks olema keelatud vähemalt juhul, kui jälgimise eesmärk on tuvastada, millal ilmub konkreetne inimene sellesse kohta, mida katab kaamera vaateväli," märkis Madise.

Madise tõdes, et avaliku sektori puhul võib kaaluda teatud erandite tegemist, näiteks terrorikuriteo toimepanija otsimine halduskohtu loal ja väga piiratud aja jooksul, kuid ka need erandid peab otsustama riigikogu.

"Veel kord tuleks kaaluda, kas õigusselguse parandamise eesmärgil oleks võimalik mitmete seaduste automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) andmetöötlust puudutavad sätted koondada ühte seadusesse. Mõistlik oleks, kui inimesel oleks juba sel hetkel, kui tema andmed andmebaasi kantakse, võimalik saada andmete kasutamisest võimalikult terviklik ülevaade ühest õigusaktist," kirjutas õiguskantsler.

Korrakaitseseaduse kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat kaamerat.

"Korrakaitseseadus ei võimalda sellist kaamerat paigaldada olukorras, kus tegemist on alles ohu ennetamisega. Korrakaitseseadus kasutab mõistet oht ainult konkreetse ohu tähenduses. Seega võib kaamera paigaldada alles siis, kui on juba vähemalt tekkinud konkreetse ohu kahtlus," märkis Madise.

Madise viitas andmekaitse inspektsiooni juhendile, kus on järeldatud, et avaliku korra tagamisel on praegu kujunenud olukord, kus mõnes omavalitsuses katab kaameravalve pea tervet omavalitsuse territooriumi. "Eriti just väikese omavalitsuse puhul on sellisel juhul elanikud pideva jälgimise all. Võib kahelda, kas kõigil sellistel juhtudel on järgitud seaduses sätestatud tingimusi," lausus Madise.

Madise sõnul tuleb läbi mõelda, kas kaameraid peaks saama paigaldada ka looduskeskkonda, mida inimesed tajuvad privaatse kohana.

Samuti vajaks tema sõnul täpsustamist liikuvkaamerate ehk politseiteenistuja riiete külge kinnitatud kaamerate ning droonide kasutamisel põhiõiguste kaitse regulatsioon.

"Seadus peab paika panema, kuidas kaamera vaatevälja jäävad inimesed kaamera töötamisest teadlikuks peaks saama," märkis ta.

Ühtlasi vajavad tema sõnul reguleerimist salvestise kasutamise ja säilitamise tingimused.