Sõerd roheoskuste koolituskavast: see pole kõige otstarbekam rahakasutus
Haridus- ja noorteamet Harno plaanib 15 miljoni euro eest anda Eesti elanikele roheoskuste koolitust. Ameti hinnangul võiks koolituse läbida kokku 3000 ettevõtetes töötavat inimest. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) oli kava suhtes kriitiline.
Roheoskuste programmiga plaanib haridus- ja noorteamet tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Amet keskendub kaheksale valdkonnale, mille hulgas on ka keemia-, toiduaine- ja energeetikatööstus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Arendatakse välja uued õppekavad, koolitusvõimalused, kus ettevõtete töötajad saavad osaleda ja oma teadmisi tõsta ja seda kaudu luua uusi tooteid ja teenuseid, mis on kestlikud ja vastavad säästliku arengu põhimõtetele," ütles haridus- ja noorteameti IT akadeemia programmijuht Signe Ambre.
Roheoskuste programmiga on kaasas Harno ligi 80 partnerit, nende seas kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja erialaliidud. Eelarve on kolme aasta peale kokku 15 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust.
"See tundub ühekordses vaates suur raha, aga arvestades seda, kuidas selle alusel on võimalik tõsta inimeste teadmisi ja oskuseid, siis ta ei ole suur. See mastaap on tegelikult väga suur ja sellise lühikese ajaraami jooksul seda tehakse, et see eelarvekasutus Eesti riigi mõistes on küll mõistlik," ütles Ambre.
Samas ei jaga kõik Harno entusiasmi. Nende seas ettevõtja Jaak Nigul.
"Raha on ju määratud kõrg- ja kutsekoolidele ettevõtete personali koolitamiseks. Samas me ju ettevõtetena väga harva oleme saanud koolidest välja õpetatud töötajaid ja nüüd siis hakkavad koolid neid meie poolt väljaõpetatud töötajaid üle koolitama. See tundub kuidagi asendustegevusena, et kuhugi selline rohelinnukene kirja saada," ütles Nigul.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) oli samuti kriitiline. "Ma arvan, et see ei ole kõige otstarbekam taasterahastu fondi rahade kasutamine. Võib muidugi öelda, et tegemist on eurorahaga ja et see jaguneb mitme aasta peale, aga samas euroraha või Euroopa Liidu maksumaksjate raha peaks olema ju sama kaaluga, kui siseriiklik või meie enda maksumaksjate raha," lausus Sõerd.
Raha küsis Eesti oma ligi miljardist taaste ja vastupidavuskava koostades, mille omakorda kinnitas üle Euroopa Komisjon. Tegemist on Euroopa Liidu ühiselt laenatud rahaga. Nüüd pole seda Harno sõnul võimalik muudesse tegevustesse ümber tõsta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov