"Tänavune Eesti riigi laenuvajadus eelarve puudujäägi katteks, varasemate võlakirjade tagasimakseks ja intressimakseteks on kaks miljardit eurot, sealhulgas intressikulu 250 miljonit eurot," ütles Sõerd. "Võlal ei ole ju silti küljes. Kas laenuraha läheb sotsiaalvaldkonda või kaitsevaldkonda, sellel silti pole."

Rahandusministeeriumil on plaan, et osa võlakirjadest võiks sügisese miljardi euro mahus viie- või 10-aastase tähtajaga emissiooni raames teha kättesaadavaks ka väikeinvestoritele. "Hinnatud on, et 200 miljonit sellest võiksid jaeinvestorid välja osta," ütles Sõerd.

Sõerd märkis, et emissiooni intressitaseme määravad siiski suured investorid rahvusvahelisel finantsturul.

"Viimane Eesti võlakirjade intressimäär oli 3,3 protsenti aasta baasil, võrreldav tähtajalise hoiuse intressiga praegu," ütles Sõerd.

Mis kasu väikeinvestor riigi jaeturule suunatud võlakirjaemissioonist saaks?

"Ta annab täiendava võimaluse," tõdes Sõerd. "Riigi võlakiri on kõige väiksema riskiastmega finantsinstrument, kuid sellele vastav on ka tulusus."

Sõerd tõi näiteks, et Holm Pank annab just välja võlakirju 9,5-protsendise intressiga. "Eelmisel aastal LHV viieaastased võlakirjad olid enam kui 10-protsendise intressiga - kuid need olid ka väga populaarsed," lisas ta.

Mitmed rahanduse asjatundjad on viimastel nädalatel välja pakkunud, et ühekordse suure kaitseinvesteeringu tegemiseks saaks Eesti oma kodanikele võlakirju müüa. Peamiselt laskemoona ostmiseks oleks riigikaitsesse hädavajalik investeerida veel 1,5 miljardit eurot, ütles kaitseministeerium kantsler Kusti Salm saates "Välistund" paar nädalat tagasi.

Kui riik kohalike inimeste käest laenaks, siis intressitulu makstakse samuti oma inimestele. See aitaks ka mingil määral majandust elavdada.