Kindral Herem on varem öelnud, et Eestil pole praegu piisavalt kaudtule ja täppismoona vastasele selliste kaotuste tekitamiseks, et too oma üksusi meie territooriumilt välja peaks tõmbama. Moona on tarvis kiiresti.

"Meil on täna ikkagi suhteliselt kiire. Üle kolme, ammugi üle viie aasta pikkuseid projekte mina täna tõsiselt ei võtaks," ütles Herem.

Kindralil on olemas riigikogu riigikaitsekomisjoni toetus, kuid oluline on koalitsiooni, teiste seas eeskätt kaitseministri seisukoht.

"Kaitseväe juhatajal on selles mõttes õigus, laskemoona on juurde vaja. Aga fakt on ka see, et see tähendaks siis erakorralist otsust. A – tehakse üks erakorraline otsus, et võetakse laenu ja makstakse see pikaajaliselt tagasi. B – suurendatakse veelgi riigi kaitsekulusid, mis meil praegu on üle kolme protsendi, ja jõuame umbes nelja kuni nelja ja poole protsendi juurde. Võib-olla isegi enam. Või C – me siis vaatame, kas meil on võimalik välisvahenditest seda ühekordselt teha. Selleks on ka meil algatus, et Euroopa kaitsevõlakirjad teha, mis keskenduks just õhukaitsele ja laskemoonale," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) ütles, et veel laenu võttes ähvardab meid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ja edaspidi veelgi suurenev puudujääk koos riigireitingu langemisega. Maksude tõstmine mõjutab majanduse arengut ja konkurentsivõimet. Tema hinnangul tuleb kokku hoida.

"Kärped tuleb teha suurematest valdkondadest: sotsiaal-, haridusvaldkond, tervishoid. See tähendab seda, et inimestel tuleb lihtsalt endal rohkem panustada tervishoidu, haridusse. Tuleb jõulisemalt kärpida riigi haldusaparaati," rääkis Sõerd.

Ei Pevkur ega Sõerd sea kahtluse alla Heremi põhjendusi pooleteise miljardi vajalikkuses. Sügisel on lisaraha laskemoona ostmiseks riigi eelarvestrateegia vaidluste küsimus.