"Ajendiks ongi koeraomanikele tutvustada, millised on need käitumisreeglid, eeskirjad, kuidas peaks koeraga linnaruumis ümber käima. Kui ilmnevad mingid probleemid ja mured, kuidas neile muredele lahendusi leida," rääkis sisekaitseakadeemia koerte treeningkeskuse koolitaja Andres Suurküla.

Tema sõnul inimesed sageli ei adu, mida koeraga koos elamine tähendab ja kui palju aega ning tähelepanu loom vajab. "Tihti meil koerad kipuvad olema üksi kodus pikad päevad ja siis lastakse need koerad korraks välja," tõdes ta. Suurküla sõnul sageli inimestel napib oskusi, kuidas koerale pakkuda tegevust, et ka tema päev oleks huvitav.

Suurküla sõnul tuleb koeraga teha trenni, õpetada kas või elementaarseid oskusi nagu istu, sitsi, anna käppa. "Et koer õpiks või oskaks üldse inimesega suhelda, et ta saaks aru, et inimene ei ole ainult see, kes toitu annab, vaid inimesega koos on tore olla," sõnas koolitaja. Ta lisas, et kui koeral on inimesega koos tore olla, siis on ka inimesel koeraga tore olla.

Pilootprojekti raames on kaks esimest koolitust Tallinnas toimunud. Munitsipaalpolitsei sunniviisiliselt kedagi sinna saata ei saa, aga seda võimalust pakuti neile koeraomanikele, kelle lemmiku suhtes on pärast kahju tekitamist algatatud väärteomenetlus. Väärteomenetlus algatatakse juhul, kui koer on tekitanud kahju, näiteks hammustanud või määrinud ära kellegi riided.

Võimalust trahvi maksmise asemel õppida koera paremini tundma kasutas viis inimest. Mupo menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Krislin Pärt möönab, et osalejate arv ei ole suur.

"Aga selle koolituse kasutegur on kindlasti oluliselt suurem kui see, et me määrame sellele inimesele rahatrahvi ja ta järgmine kord tuleb ja rikub uuesti ja võib-olla on see rikkumine tõsisemate tagajärgedega," rääkis Pärt.

Tema sõnul on pealinnas põhiliseks probleemiks loomaomanike hooletu käitumine. Koertel lastakse vabalt ringi joosta, nende tagant ei koristata ja ei kasutata suukorvi, kuigi peaks.

"Kahel juhul on suukorv kohustuslik. Kui koer jäetakse lühiajaliselt kaupluse juurde või avalikku kohta rihmastatuna, sel juhul peab olema suukorv. Või siis ühistranspordiga liikudes," selgitas ta reegleid.

Iga koer linna elama ei sobi

Tallinnas on ligi 80 000 koera ja koertetreeneri Emma Jägeri sõnul on see väga suur arv ja iga koer sellisesse keskkonda ei sobi.

"Kui inimene ikkagi elab linnas, kus on palju inimesi, palju loomi, siis ei ole mõistlik võtta endale koera, kelle puhul on teada tema keeruline taust," ütles Jäger. Selliste koertega saab linnas hakkama, kuid see eeldab suuri teadmisi ja oskusi.

"Kõige olulisem probleem ongi see, et koeraomanikud tihtipeale ise tunnevad oma koera või arvavad tundvat ja siis nad liikudes tänaval ringi ei oska arvestada, millised on teiste inimeste vajadused," selgitas Jäger. Ta lisas, et koeraomanik vastutab alati ja konfliktsed olukorrad saavad tekkida vaid siis, kui omanik selleks võimaluse loob.

Koolitaja sõnul on üheks murekohaks, et inimesed koeraga jalutades ei jälgi teda ega suhtle loomaga. "Pigem tõmbavad teda rihmast edasi, et ma tahan nüüd minna selle asemel, et öelda, lähme paremale, lähme vasakule, laseme inimese mööda. Sellist suhtlust võiks rohkem olla," rääkis koerte treener.

Austraalia karjakoera omaniku Kaisa sõnul on mõnikord koeraga jalutada keeruline. "Inimestel ei ole väga sellist arusaama, kuidas võiks läheneda teisele koerale, vahet ei ole kas oma koeraga või koerata. Inimesed väga kergekäeliselt tulevad koertele ligi, küsimata luba selle jaoks. Mõni koer võib kuri olla, aga mõni lihtsalt ei soovi kontakti saada," jagas Kaisa oma kogemusi.

Sisekaitseakadeemia pakutavat koolitust peab Jäger väga oluliseks, sest kui inimesed oskaksid paremini koerte kehakeelt lugeda ja neid õpetada, siis oleks palju vähem probleeme. Jägeri sõnul on koeri märksa enam, kui on treenerite võimekust.

"Miinimum, mida koer peaks oskama, on omanikuga ühendust võtta. Liikuda võiks osata koer ka ilma rihma tirimata ja koeral peaks olema selge juurdetulemiskäsklus, seda läheb vaja rihmastatuna," rääkis Jäger.

Lähiajal tutvustatakse koolitust Harjumaa omavalitsustele. Seniks aga tasub koeraomanikel teada, et linnas võib koer ilma rihmata olla vaid koerte jalutusplatsil või koduaias.