Tartu linnapildis näeb ilma rihmata koera jalutajaid harva. Siiski ei olnud maikuu lõpuni koeraomanikel kohustust oma lemmikut jalutuskäigul rihmastada.

"Muudatus viidi sisse seetõttu, et mitmed inimesed pöördusid linna poole ja tundsid muret, et lahtised koerad on siis kas neile endile või nende lemmikutele hirmutavad, ähvardavad või häirivad. Kuna mitmel pool toimusid traagiliste tagajärgedega koerarünnakud, õnneks küll mitte Tartus, siis seda enam linn pidas mõistlikuks, et on rihmastamise nõue sees," ütles Tartu linna järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ülle Neeme.

Muidugi tohivad koerad endiselt vabalt joosta selleks spetsiaalselt ehitatud koertepargis.

Koeraomanik Anneli rääkis, et tema saab oma koeraga ka rihmata hakkama. "Ta kuulab sõna ja tuleb kohe minu juurde ja ei ole nagu probleeme tekkinud," ütles Anneli.

"No kui on kuri koer, siis ma arvan jah, aga kui ei ole kuri ja koer kuulab sõna, et on kõrval, siis ma ei leia küll põhjust, miks ta peaks olema seal rihma otsas. Kui ei ole inimesi lähedal, siis võiks ju kõndida ikka," rääkis Marju.

Lisaks koertele kehtib linna eeskiri ka kassidele, kes samuti ei tohiks avalikus kohas ilma järelevalveta olla. Tartu linna legendaarseimal kassil, Johannes Gutenbergil, omanik tegelikult puudub.

Aparaaditehase majakassi osas on linn korduvalt loomelinnakuga suhelnud, et kass lähipiirkonna tänavatele ei kipuks. Kuigi ajalooliselt on Tartus Karlova ja Supilinn olnud n-ö vabade kasside piirkonnad, siis aina rohkem pöörduvad linna poole ka hulkuvatest kassidest häiritud linlased.

"Naabreid ka häirib: kellel on lillepeenrad ja laste liivakastid. Iga nädal juhtub mõne kassiga ka õnnetus, liiklus on tihe, ja peremehed võiksid vaadata ka sellest aspektist, et ikkagi ohtlik on ka loomale endale liikluses," rääkis Neeme.