Toidupanga nõukogu liige Katrin Bats, kes töötab Rimis vastutustundliku ettevõtluse juhina, ütles, et nõukogu on Toidupanga ja selle piirkondlike partnerite suhete halvenemisega kaasnenud avalikku tülisse kaasatud aprillist saadik ehk niipea, kui olukord eskaleerus.

"Nõukogu soovitus oligi see, et kuna Toidupanga tegevjuht Piet
Boerefijn on korduvalt öelnud, et üks piirkondlike toidupankadega lepingu lõpetamise põhjustest on ka Toidupanga võimalikud arengud, millega teised osapooled väga kaasa ei tahtnud tulla, siis nende arengusuundade otsimiseks olemegi seda audit peamiselt soovitanud," rääkis Bats.

Bats rõhutas, et tegevusauditi soovitus nõukogu poolt ei tulnud sellepärast, et neil justkui pole ülevaadet Toidupangas toimuva kohta, vaid see on neil kogu aeg olemas olnud. "Nõukogul on ülevaade, miks olukord selliseks kujunes ja me absoluutselt tunnistame, kaasa arvatud ka Toidupank, et ilmselt on midagi kuskil
valesti läinud, et olukord sai selliselt eskaleeruda, aga selge on see, et alati on ju kriisides mitu osapoolt," rääkis Bats.

"Ma väga sooviks, et ei jääks sellist muljet, nagu praegu uudistest on jäänud, justkui nõukogul oleks tekkinud Toidupanga suhtes mingisuguseid meeletult suuri kahtlusi – neid meil ei ole. Meid on alati kurssi viidud nii majandustulemustega kui ka sellega, et teame, et tänase seisuga ühtegi maksmata arvet ei ole," sõnas Bats.

"Pigem on see auditi soovitus olnud ikka sellepärast et, Toidupangal on võimalik areneda. Nad ise ka tunnistanud, neil on arengusuundi vaja otsida. Selleks, et seda teha, ongi väga hea, kui me saaks ühe sõltumatu arvamuse või analüüsi, et kuidas asjad seni toimivad, süsteeme kasutatakse ja kus on need võimalused,
kuidas areneda ja loomulikult üks võimalus sealjuures on ka see, et vaadata üle need kitsaskohad, miks üldse selline olukord sai tekkida," sõnas Bats.

Bats ütles, et suhtleb tihedasti Läti ja Leedu kolleegidega oma igapäevatöös ja võib selle kogemuse põhjal kinnitada, et Eesti Toidupank on vähemalt baltiüleselt kõige parem.

Bats: nõukogu on Toidupanga puhvrist teadlik

Bats ütles, et audit annab ülevaate ka sellest, kuidas oleks kõige parem kasutada Toidupanga arvel olevaid suuri rahasummasid, mille kasutamata jätmist on endised koostööpartnerid kritiseerinud.

"Kindlasti on võimalik selliste summade juures näiteks panustada sihtasutuse arengusse võib-olla mingit sorti laosüsteemide tellimisega – see ongi nüüd see koht, kus audit võiks tuvastada, kuidas tööd saaks efektiivistada olemasolevaid vahendeid ära kasutades," rääkis Bats.

"Samas on Toidupangal oma juhtkond ja nemad ütlevad, et on vaja hoida ressursse, sest oleme ju viimastel aastatel näinud, kuidas olukord on läinud oluliselt kehvemaks ja abivajajate arv on hüppeliselt tõusnud," ütles Bats.

"Kas ta nüüd peaks olema nii suur, see on iseküsimus. Seal võiks sõltumatu
audit anda tagasisidet, kas siit oleks võinud juba mingisuguseid summasid arendusse panustada. Nõukogu teab, et need summad on üleval olnud ja
nad on juba olnud seal mitmeid aastaid. Oleme seda näinud," lausus Bats.

Bats ütles, et nõukogul on ka ülevaade Toidupanga palgatasemest. "See ei ole nii, et keegi seal teeniks üleloomulikke palku, nagu me siin oleme näinud mõne riigiasutuse puhul. Kindlasti saab välistada, et [puhvrist oleks suuri palkasid makstud]. See puhvri mõte tõesti on olnud võimalikke järgnevaid kriise kuidagi hallata," rääkis Bats.

2024. aasta esimeses kvartalis oli Eesti Toidupangas 15 töötajat ja keskmine töötasu 1995 eurot.

Eesti-Hollandi Heategevusfondi juht Piet Boerefijn ütles ERR-ile, et 2023. aasta majandusaasta aruanne on fondil valmis, kuid ootab veel audiitori allkirja, mis peaks tulema sellel nädalal. 2022. aastal oli fondi põhitegevuse tulem 599 000 eurot.

Lastefond: reservid aitavad jätkusuutlikult aidata

Kuigi Eesti Toidupangale on suure puhvri kogumist ette heidetud, siis ka teine Eesti pidevalt abi andev organisatsioon, Eesti Lastefond, hoiab ressursse.

"Lastefond on seotud pikaajaliste kohustustega ehk asudes lapse ravi rahastama, peame suutma seda ravi rahastada seni, kuni tervisekassa võtab ravimi rahastamise üle või laps enam ravi ei vaja. Meie kogutud rahalised vahendid on valdavalt sihtfinantseeringutes ja need vabanevad sealt alles siis, kui laps Lastefondi abi enam ei vaja. Ravi katkestamine ei ole eetiline ning seda püüame me iga hinna eest vältida," sõnas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi strateegiajuht ja juhatuse liige Siiri Ottender-Paasma.

"Eelmisel aastal suutsime koguda 3,7 miljonit eurot, aga väljamakseid tegime 4,2 miljoni ulatuses – saime lapsi aidata ainult tänu reservidele. Ka näiteks Annabeli kampaaniat alustasime me Lastefondi reservidest võetud 400 000 euroga, millele kogusime siis lisaks veel 1,8 miljonit eurot," sõnas Ottender-Paasma.

Ottender-Paasma ütles, et Lastefondi toetusel on praegu 19 kallist harvikravimit saavat last – üldse toetusel 42 harvikhaigusega last –, kelle keskmine ravisumma aastas 200 000 eurot ühe lapse kohta. Ühe lapse ravisumma on üle 700 000 euro.

"Lisaks harvikhaigustega lastele toetame igakuiselt veel kokku ligikaudu 150 last teraapiate, ravitoidu, abivahendite ja palju muuga ning toetuslepingud on enamasti sõlmitud aastaks. Samuti on meil kohustused seoses harvikhaiguste kompetentsikeskuse tööga: meie rahastame perede psühholoogilist abi ning sotsiaaltöö koordinaatori ametikohta ning sellele lisaks ka üle-eestilisi vastsündinute skriininguid," sõnas Ottender-Paasma.

Ottender-Paasma sõnul on selle aasta eelarve on koostatud miinusega, lootuses, et tervisekassa võtab osa ravimite rahastamise kohustusest neilt üle. "Kui ei võta, peame suutma annetusi koguda plaanitust enam," märkis ta.

Eesti Toidupank tegutseb 2010. aasta märtsist ning on Euroopa toidupankade föderatsiooni liige.