"Otseseid makse mõjutav palgafond püsib kasvus, kuid töökohtade arv on vähenemas," teatas rahandusministeerium. "Tarbimismaksude tagasihoidlikumat tasumist märtsis mõjutas keskmisest soojem ilm, maksuvõla suurenemine ning varude realiseerimine."

Sektoritest vedas kolme kuu palgafondi kasvu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus palku tõsteti möödunud aasta teises kvartalis ja lisandunud on ka ligi 1500 töökohta. Majanduslangus on töökohtade arvu kõige enam vähendanud töötlevas tööstuses ja ehituses.

Sotsiaalmaksu kasv ulatus kolme kuuga üle seitsme protsendi, võrreldes eelmise aastaga on see oluliselt aeglustunud.

Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutasid esimeses kvartalis tulumaksutagastused, mis olid suuremad kui eelmisel aastal.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kolme kuu kasv ulatus üle 25 protsendi ja oli sarnaselt möödunud aastale maksudest kiireim. Kasvu vedasid nii erasektori ettevõtete kui riigiettevõtte Riigimetsa Majandamise Keskus jaotatud kasumilt tasutud tulumaks, samuti krediidiasutuste avansiline tulumaks. Jaotatud kasumi tulumaksu laekus esimeses kvartalis kõige rohkem hulgi ja jaekaubandusest, töötlevast tööstusest ning finants- ja kindlustussektorist.

Käibemaksu esimese kvartali tasumise kasvu on eelkõige toetanud maksumäära tõus, kuid kasvutempot piirab madal majandusaktiivsus ning -kindlustunne, märkis rahandusministeerium.

Aasta esimese kolme kuu käibemaksu tasumine küündis 865 miljoni euroni, mis ületab 72 miljoni võrra mullust taset.

"Märtsis avaldas käibemaksu kasvule negatiivset mõju ettevõtete käibemaksu võlgnevuste suurenemine kümnendiku võrra. See tulenes keerulistest majandusoludest, mistõttu aastases võrdluses kerkis käibemaksuvõla mahu kõrval ka võlglaste arv," märkis ministeerium.

Ettevõtete kogukäibe langus süvenes nõrga majanduskliima tõttu märtsikuus aastases võrdluses 10 protsendini. Tegu on viimaste aastate suurima langusega.

"Ühelt poolt piirab tarbimisvõimet kõrge Euribor ja madal kindlustunne, kuid teisalt toetab keskmine palgakasv, ületades kahekordselt taltunud hinnatõusu," lisas ministeerium

Käibemaksu laekumist toetas esimeses kvartalis lisaks maksumäära tõusule ka impordi käibemaksu kasv, mis tulenes eeskätt riigi tehingute suurenemisest seoses riigikaitseliste ostudega. 

Tegevusaladest mõjutas käesoleva aasta I kvartali jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas energeetika, kus tasumine muutus 2023. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 11 protsenti ning -37 protsenti. 

Aktsiiside tasumine vähenes võrreldes eelmise aastaga ning enim mõjutas seda just märtsikuu kehvemapoolsem tasumine. Aktsiisidest kasvus püsis märtsis vaid tubakaaktsiis.

Kütuseaktsiisi tasumine oli kvartali alguses väga tugev, kuid aeglustus ning märtsiks pöördus hoopis langusesse, siiski esimese kvartali tasumine ületab eelmise aasta taset. Tasumist toetas eelkõige bensiini suurem deklareerimine ning maagaasi tarbimise suurenemine.