Üks võimalus püüda ühiskonnaelu mõjutada on koostada kollektiivne pöördumine ja edastada see riigikogule. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Pöördumise saatuse määrab vastav komisjon. On mitu võimalust: algatada eelnõu, algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldada avalik istung, suunata pöördumine edasi pädevale institutsioonile või valitsusele, ja lõpuks – lükata pöördumine tagasi.

Parlament on koos olnud veidi üle aasta ja tegelenud 40 väga erineva sisuga pöördumisega. On üldisi ja konkreetseid, näiteks "Peatame Kopli päästekomando sulgemise", mis alles esmaspäeval tagasi lükati, või "Palume tagada tugevate maakoolide säilimine". Mitu korda on nõutud Kaja Kallase tagasiastumist ja e-valimiste keelamist.

Umbes pooled pöördumised on tagasi lükatud, osa edastatud ministeeriumitele, paar korda korraldatud avalik istung, korra algatatud ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Viimane puudutas maakoole. Kõige rohkem on olnud allkirju automaksu vastu ja Kaja Kallase tagasiastumise nõudele, mõlemad lükati tagasi.  

EKRE poliitik Jaak Valge nentis, et plaan lähendada rahvast poliitilisele eliidile pole tööle hakanud. Rahvaalgatuse asemel loodi petitsiooniõigus, mis võrdub sisuliselt palvekirja esitamisega.

"Võib-olla see allkirjakorjamise protsess võimaldab teatavaid küsimusi ühiskonnas tõstatada, aga see, kuidas teda edasi menetletakse, küll hea välja ei näe. Kahjuks on ka suurem osa, ütleme lõviosa nendest pöördumistest kas sumbunud kusagile komisjoni või ametkondade riiulile või siis lihtsalt tagasi lükatud," rääkis Valge.

Helir-Valdor Seederilt Isamaast ei kosta samuti kiidusõnu.

"Ootused olid kindlasti suuremad, kui see tegelik praktika on tänaseks kujunenud. Enamus nendest pöördumistest on raugenud riigikogu komisjonides. Nii võib küll väita, et ega väga sisulist arutelu ei ole toimunud nende pöördumiste puhul," sõnas Seeder.

Jaak Valge hinnangul aitaks poliitilist võõrandumist vältida ja Eesti parlamentarismi õigele rajale suunata otsedemokraatia juurutamine. "Just nimelt see, et kodanikel endil oleks võimalik siis algatada eelnõusid ja poliitilise sisuga siis suunavõtmisi."

Seedri lahendus on mõnevõrra teine.

"Minu arvates ikkagi on palju tulemuslikum, kui riigivõim suudab kodanikud kaasata kodanikuühiskonna erinevad organisatsioonid seadusloome protsessi."