Kolmapäeval riigikogus 65 poolthäälega vastu võetud seadus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.

Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay leiab, et seadus võib olla põhiseadusega vastuolus. Ta ütles ERR-ile, et seaduse eesmärk on igati mõistetav: Venemaa peab vastutama selle eest, mida ta Ukrainas toime paneb: tapmise eest, sõja eest ja tekitatud kahju eest. Samas rõhutas Tupay, et tegu on eraisikutele kuuluva varaga, kes on küll venelased või Venemaaga seotud, ja nagu ka riigikogu ise möönis, on see väga probleemne regulatsioon.

"Riigikogu ise arvestab sellega, et tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve ja kinnitas ka, et peab seda õigeks. Sest tõepoolest, siin on üks poliitiline eesmärk, aga küsimus on, kas seda tõepoolest saab ka õiguslikult teoks teha, et panna eraisikud vastutama selle eest, mida Venemaa on Ukrainas toime pannud," lausus ta.

Tupay hinnangul toimub nüüd eeldatavasti üks kahest: kas president saadab selle seaduse põhiseaduslikkuse järelevalvesse või kui ta siiski seaduse välja kuulutab, siis on pall õiguskantsleri käes, kes saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli riigikohtus.

Seda, kas seadus on kindlasti põhiseadusega vastuolus, ei soovinud Tupay öelda – tema sõnul ei tea hea jurist kunagi midagi kindlalt ning oma seisukoht kujundatakse omavahelise arutelu, mõttevahetuse ja analüüsi tulemusel.

"Siiski me näeme ka seda, et sarnane probleem on riigiüleselt Euroopa Liidu liikmesriikidel, ka teistes riikides kõikidel on sama mure. Probleem ei ole nüüd enam väga nende Vene keskpanga rahadega, need on selgelt Vene riigi omad, aga küsimus on sellega, mida saavad riigid teha kõikide nende eraisikute külmutatud varadega ja selles osas on demokraatlikud riigid eraisikutele loomulikult ette näinud ulatusliku kaitse. Üksnes siis, kui on päris kindel, et minu vara on saadud kuritegelikul viisil, siis tohib riik selle minu käest ära võtta, maha müüa, mind sellest ilma jätta," selgitas Tupay.

Neid seisukohti tutvustas ta ka riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil, kus rääkis, et kui varad on hetkel külmutatud, siis Euroopa Liidu õigus ütleb, et külmutamine piirab kasutusõigust, aga ei ütle seda, kas seda omandit tohib inimeselt lõplikult ära võtta.

"See tekitabki siin probleeme, me oleme ka näinud seda, et näiteks varad on olnud külmutatud ja omanikud on edukalt kohtusse pöördunud ja oma vara kasutusõiguse tagasi saanud," tõi Tupay välja. "Ohud, mida siin esile tuuakse, on need, et öeldakse, et kui me ühte gruppi inimesi kohtleme teistest erinevalt ja ütleme, et neil on vähem õigusi, nende omandipõhiõigus on vähem kaitstud, siis võib see bumerangina tagasi tulla."

Ta lisas, et õigus omandile on esmalt igaühel ja on samaväärselt kaitstud. Seega peaks lävend, kunas tohib inimeselt lõplikult tema omandi ära võtta ja seda talle enam mitte tagasi anda, kehtima igas riigis siiski samade reeglite järgi, olenemata sellest, kust ta parasjagu tuleb.

"Muidu võib selline kohtlemine ju ees oodata ka meid ja ka rahvusvahelises õiguses Eesti seisab alati väga kindlalt selle eest, et õigus kohalduks kõikidel sarnaselt ja samamoodi, sest see on ka meie huvides. Meie ju ka ei taha, et kunagi öeldakse meile, et meie oleme valel poolel ja teatud õigused meile ei laiene," nentis Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor.