"Esmase analüüsi alusel nõustun presidendiga, et pole teada, et Eestis oleks vara, mida selle seaduse alusel saaks omanikult ära võtta. Riigipeaga tuleb nõustuda, et vara konfiskeerimiseks ei piisa tõigast, et see on Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu külmutatud ning seadust peab tõlgendama nii, et vara võõrandamise tingimus on isiku enda õigusvastane tegevus ja sellest johtunud kahju, mistõttu puudutab see neid, kes on aktiivselt osalenud sõjalise agressiooni toimepanemises või sõjapidamisnormide rikkumises," kirjutas Madise oma vastuses.

"Kui mõne sellise isiku vara, kellelt väljakuulutatud seaduse alusel saaks vara ära võtta, peaks Eestis siiski leiduma, on isikul võimalik pöörduda kohtusse ja kohus hindab, kas võõrandamine on õiguspärane ning kas hüvitus oli kohene ja õiglane. Kui selliseid juhtusid on, võib ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus olla vajalik," lisas õiguskantsler.

Madise rõhutas oma vastuses, et Eesti põhiseadus kaitseb "meie rahva kurbi ajalookogemusi arvestades" omandit väga tugevalt.

"Rahvahääletusel otsustati, et "Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus."," viitas õiguskantsler.

"Kas õigusriiklust kahjustada võivad algatused on Eestile välispoliitiliselt kasulikud, pole õiguskantsleri otsustada. Küll on selge, et tuleb leida tõhusad võtted kuritegude toimepanijate karistamiseks ja tagada agressiooniohvritele hüvitus kahju põhjustajatelt," rõhutas Madise oma vastuse lõpetuseks.

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Varro Vooglaid palus Madisel hinnata rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadust ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastavust Eesti põhiseadusele. Riigikogu võttis seaduse vastu 15. mail ning president Alar Karis kuulutas välja neljapäeval, 30. mail.

Vooglaid leidis, et seadu seab tõsise kahtluse alla austuse eraomandi puutumatuse ning eelnõu väljatöötamisel pole tehtud riskianalüüsi selle kohta, millised võivad olla Venemaa vastumeetmed ja nende mõju Eestile ning laiemad riskid Eesti jaoks.